Jõuluaeg on alanud ja jõulupildistamine ühes sellega. Olen Ave peret pildistanud kolmel aastal ja tore on näha nende kolme punapäise kaunitari kasvamist.

Ka teist peret, kellega jõulupilte tegime, olen ma varem mitu korda pildistanud. Mõni aasta tagasi jõulustuudios olid kaksikud veel päris väikesed, roomasid kuuse all päkapikumütsid peas - nüüd aga suured õed ja targad mõtted peas. 

Hoogu ja energiat oli Reili suveõhtustel perepiltidel, kui loojuva päikese kumas läbi lilleaasa joosti. Kahekesi käsikäes oma armsaima kaksikõega või kogu perega, issi süles õhku lendamas või oma kallist kaltsunukku lennutamas....

Olen soovinud tabada neid erilisi hetki, kui laste pilgus on suur rõõm, kui saavad hoida oma süles loomi, neid hellalt silitada ja kallistada. Sel suvel võtsin mõned ekstra poseerimised ette, sest neil hetkedel pole mul tavaliselt kaamerat kaasas.

Saara sai 7-aastane ja pidu toimus Tallinnas Ring Spa liivasaalis. Suur täismõõtmetes spordisaal, mille põrand on üleni liivaga kaetud - kas pole see mitte tore paik varakevadel, kui ilm õues veel üsna külm on! Peo juhiks oli vahva Kariibi mere piraat, kes lastega rõõmsasti lustis ning pani neid igasugustes põnevates mängudes ja jõukatsumistes osalema.

Käisin jõulupilte pildistamas ühes toredas peres, kus järeltulijateks olid kõik vahvad samaealised poisipõnnid ning kelle seltskonda oli äsja üks väike Pöial-Liisi sündinud.

Sain kutse olla Piilama jõululaadal fotograafiks ja seada pildistamiseks üles oma jõulufoto nurk. Laat oli tore, kauplejaid ja külastajaid palju, muusikat ja tantsu jagus kogu laadapäevaks, lapsi lõbustasid Lotte ja Adalbert ning lõpuks jõudis kohale ka jõuluvana. Ühe väikese läbilõike laadalistest sain oma jõulustuudios ka pildile püütud - nii esinejaid, külalisi kui ka korraldajaid.
Aitäh vahva laada korraldajatele ja suure töö tegijatele!

Kui kooliõde Kai mu poole pöördus ja küsis, kas ma tuleksin tema poja abielutseremooniat pildistama, olin ma veidi kõhklev. Ma ei ole varem olnud pulmafotograaf ja ülesanne on väga vastutusrikas, sest pulmafotod jäävad abielupaari saatma kogu elu ning need pärandatakse järeltulevatele põlvedele. Ütlesin Kaile, et kui tellija ootused ja minu oskused kokku sobivad, siis olen valmis proovima. 

Olime kokku leppinud, et tulen lõuna paiku ja alustame ilupiltidega Kiideva paadisadamas. Olin paiga ka eelnevalt üle vaadanud ja mõtteid kogunud, mida ja kuidas võiks pildistada ning kuigi pildistasime väikeses piirkonnas, saime jäädvustada väga mitmeid erinevaid stseene ja hetki. Ilm oli valdavalt pilvealuse päikesega ning toredaid paiku pildistamiseks leidus ka vanade rannaremmelgate vahel.

Siis kogunes pulmarahvas abielutseremooniat tunnistama, sai jäädvustatud ühiseid hetki õnnitlejatega - pere ja sõpradega.

Ning seejärel suunduti peopaika, mida jäävad meenutama fotod pulmalauast ja pulmaseltskonna tegemistest.

Meil oli Kariniga juba ammu plaan pildistada mere ääres loojuva päikese kumas perepilte. Esimesed plaanid sattusid aega, kus ilm oli päris külm. Nüüd uuel katsel vedas nii sooja ilma kui päikesepaistega. Väikest Oskarit tuli rõõmustama ka kohalik kiisu ning laps ja loom oma loomulikus olekus jäid kõik pildile väga ehedalt ja poseerimata.

Ühel lumisel talvepäeval kutsus Marko mind Silma Õpikotta matkamängu ja selle tegevusi jäädvustama. Kohale oli tulnud tore neljane seltskond Pärnumaalt ja sain teha koos vaprate reisisellidega kaasa kogu matka. Perega oli kaasas väikene koerake Välk, kes oma madalatel jalgadel pika matkatee kaasa tegi ja kõiges osaline oli. Kui puhkepauside ajal külm kimbutama kippus, siis sai kutsu sülesoojas jälle jõudu juurde, et teekond lõpuni käia. 

Umbes samal ajal, kui matkalised õpikotta Joel Kannimäe maitsvaid sööke proovima jõudisd, saabus merejäält üks teine värviline seltskond tõukekelkudega. Kuigi jää oli sulavett täis ja merejääl kõva tuul, jõudis rahulolev ja õnnelik seltskond samuti täpselt söögiajaks kohale.

Kindlasti jääb see päev veel pikaks ajaks meelde nii matkalistele kui kelgutajatele ning on tore, et ikka leidub lapsevanemaid, kes trotsides lund ja tuuli oma lastele selliseid elamusi pakuvad ning muidugi suur tänu Silma Õpikojale, kes seda kõike korraldab, et inimesi loodusesse tuua.

Sain kutse tulla pildistama väärika proua juubelit, kes oma tähtsat päeva tähistas koos pere, sõprade, järeltulijate ja arvukate sugulastega. Kuna samal päeval oli mul oma peres tähtis sündmus, ei saanud ma veeta kogu õhtut juubelisünnipäeval, aga lubasin tulla tunniks koos stuudiovarustusega ning teha soovijatest perepilte. 
Aga et kogu õhtu peoseltskonnale ikka paremini meelde jääks, kutsusin oma hea tuttava fotograafi peoõhtut jäädvustama. Nii saigi meil kahepeale kogu juubel piltidesse kogutud, et osalistel oleks ka aastate pärast tore vaadata ja meenutada.