Kirimäe küla tee äärde oli sel aastal tekkinud lummav lillepõld, kus lisaks oranžikas-punastele moonidele oli rikkalikult lillasid põld-varesjalgu (vana nimega põld-kukekannus) ja valgeid kesalilli. Vaade oli nii imeline, et iga päev oli põlluservas peatumas mitmeid sõidukeid ning peatujad pildistasid innukalt seda imelist looduse kunstitööd. Vaated põllu teise serva tundusid nii hämmastavad, justkui oleks impressionistlik kunstnik neid oma värvilaikudega maalimas käinud. Nii tekkis minulgi mõte kasutada seda paika fotosessioonide tegemiseks.

Esimesteks modellideks lilleväljal said kaksikud Aurora ja Ariel ning minu onutütre pere. 

Järgmisel õhtul pakkusin fotosessiooni välja Reedale. 

Ning siis oli pildistamissoov Karini perel ning valisime jälle lillepõllu kuniks põllul jätkub moonide värvi....

Ning kuniks päikselisi ilmu ja värvilisi lilli põllul jagub, siis jõuab ehk lillepõllul veel mõnegi fotosessiooni korraldada.

Maikuuga jõudis lõpule algajate fotokoolitus Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Õppisime tundma fotograafia põhitõdesid,  kaamera seadeid ja fototöötlust ning pildistasime stuudios. Koolituse lõpetuseks tegime väljasõidu Keila-Joale, et praktiseerida kõiki kursusel õpitud oskusi. 

​Edu teile, head kursuslased fotomaailma avastamisel ning soovin teile palju rõõmu õnnestunud fotodest!

Kirjutasin kultuurikeskuse kodulehele järgmise kirjelduse:
Haapsalu Fotoklubi pani viimasel talvekuul kokku fotonäituse „LILLE ILU“, mis on vaatamiseks väljas Haapsalu Kultuurikeskuse kohvikus. Näituse jaoks esitasid lillefotosid pooled fotoklubi liikmed, mille hulgast tehtud valik on läbilõige aasa- ja aialilledest ning kevadel ja suvel õitsejatest – ikka, et lille ilu paremini esile tõuseks. Lillemodellide seas on suures plaanis sooloesinejaid roose, moone ja tulpe ning oma keskkonnas kambas esinejaid nagu päevalilled, anemoonid või floksid.

Tule astu läbi kultuurikeskuse kohvikust ning saa osa kevade- ja suveootusest koos Haapsalu Fotoklubiga!

Minu fotoks näitusel on foto "Üks moonipunane õhtu", mis sai ka näituseplakati staariks. 

Veebruari alguseks sai Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaali juurde üles seatud viie Haapsalu Fotoklubi fotograafi loodusfotode näitus "Viis vaadet".  Tegin raamatukogu kodulehe jaoks järgneva kirjelduse meie näituse kohta:

"Näitus "Viis vaadet" koondab endas ülevaate viie Haapsalu Fotoklubi liikme loodusfotodest läbi aastate. Kõik välja pandud fotod on olnud esindatud erinevatel fotoklubi aasta- ja teemanäitustel viimase kümne aasta jooksul. Kuna fotoklubi liikmete värskemad tööd on praegu ringlemas näitustel Lääne- ja Harjumaal, siis käesoleval väljapanekul saab näha komplekti varasematest fotodest. Fotonäitus pakub ülevaadet Eesti loodusest läbi mitme aastaaja, tuues esile iga fotograafi isiklikud lemmikteemad ja stiilid. Peter Lind ja Janne Põlluaas on tuntud linnufotograafidena, kuid Janne on sel näitusel esindatud ka õhkõrnade suvehetkede ja talvekargete loodusvaadetega. Aile Nõupuu jäädvustab fotodele meeleolu nii metsas, mererannas kui südasuvisel heinamaal. Jaanika Abeli ja Andi Veskioja fotod on loodushetked läbi erinevate aastaaegade. Kutsume Sind, hea külastaja, osa saama meie näitusest ja avastama Eesti loodust läbi meie fotograafide kaamerasilma!"

Hiljem, kui näitus oli juba mõned päevad üleval olnud, võttis minuga ühendust Lääne Elu ajakirjanik, kes tegi meie näituste kohta väikese loo ning korraks vilksatas Aktuaalse Kaamera uudistesaate lõpus ka klipike meie näitusest.

Selle aasta novembrist kuni tuleva aasta veebruarini on LAS majas Linnamäel üleval Haapsalu Fotoklubi viie liikme fotod. Kõik fotograafid on seotud mingitmoodi Oru kandiga - mõnel on siin elupaik, teisel suvekodu või töö või on möödunud hoopis lapsepõlv maal vanaema juures. Ühiseks žanriks on kõigil fotodel loodus - päike, valgus, linnud, lilled ja puud - kõik fotod, millel leidub kollast. Valisime kollase värvi, et tuua aasta kõige hallimasse aega päikest ja soojust, et rõõmsamalt vastu minna uuele kevadele.

Haapsalu Fotoklubi aastanäitusel 2023 Haapsalu Kultuurikeskuses panin sel aastal välja mitmed looduspildid.
Kõigepealt kolmikteose ehk triptühhoni (nagu nimetas seda Lääne Elu ajakirjanik Andra Kirna), mille pildistasin Põõsaspea neemel juulikuu alguses imeilusa õhtuvalguse ja tugeva tuulega. Need kolm fotot ei ole lihtsalt ühe foto kolmeks lõikamine, vaid eraldi on kokku pandud sama õhtuvalgusega tehtud kaadrid Põõsaspea neeme eri ilmakaartes. Kuna oli tugev tuul, siis oli liikuvaid pilvi ja loksuvaid laineid ning luigepojad, kes suure tuule eest üsna ranna lähedale vaiksesse vette ujusid. Mõtlesin komplekti kokku pannes, et need fotod võiksid kõik ükshaaval mõnda seina kaunistada kuid samas on nad ka kolmese komplektina muudavad nad hetke põnevamaks ja rikkalikumaks.
​Teised fotod olid mul tehtud sel suvel Tuhu rabas. Teadsin juba, et fotoklubil on tulemas teemanäitus "Rabarikkus" ja tahtsin midagi uut näitusele panna. Lastega koos polnud pildistamine väga lihtne, aga mõne putuka sain siiski pildile. Eriti kaunis oli minu meelest luhatirts oma mitmete erinevate värvidega.
Aastanäitust külastas kaameraga ka ERR reporter Juhan Hepner, kes tegi väikese intervjuu HFK 10. aastapäeva puhul.
Peale näitust ilmus ka Lääne Elus väike arvustus näituse kohta, kus ajakirjanik minu fotoseeriat aastanäituse kõige mõjukamaks teoseks nimetas. 

Käisime Virtsu sadamas ja mõtlesime, et põikame läbi Tuhu rabast, mis ka tee äärde jäi. Oleme seal varemgi mitmeid kordi käinud ja meile ta meeldib, selline hea lühike rada väikeste lastega läbimiseks. Kõik tüüpilised rabataimed nagu porss ja sookail täiesti olemas ning raja kõrval kõikjal rabamuraka lehed ning samblal toored jõhvikad. Kohe raja alguses sain pildile rohutirtsu, kes suurendatuna väga põnevalt kirjuks osutus. Liblikatest nägin tiirutamas ainult siniseid taevastiibasid ning mõne sain pildile ka. Raja lõpetasime traditsiooniliselt piknikuga, mis värskes õhus väga hästi maitses. 

Fotoklubi suvepäevad toimusid seekord Hiiumaal. Samal ajal toimusid ka üle-eestilised avatud talude päevad ning rahvast ja sagimist oli kõikjal palju. Esimene koht, mida külastasime, oli Lavendlitalu.

Peatusime Lille puhkemajas, mille juurest viis rada mereranda. Ootasime kaunis Õngu rannas senikaua, kuni päike silmapiiri taha vajus.

Vanajõe ürgorus saime palaval päeval nautida metsa jahedust, kõndida mööda matkaradu ning imetleda pruuniveelise jõe looklemist.

Ristna kivises rannas püüdsime pildile vahutavaid laineid ja värvilisi kive ning merelinde. Seejärel asusime teele Helterma sadama poole, et asuda koduteele.

Maikuus lõppes mul fotograafiakoolitus algajatele ning seejärel sõitsin kohe ära Assooridele. Andsin õppijatele lubaduse, et kohtume juulis ja teeme praktilise tunni kusagil looduskaunis kohas, et harjutada kaamera seadeid - pikka säri ja makrofotode tegemist. Kuigi pool päeva oli sadanud vihma, saime me kingiks kauni päikeseloojangu tuulisel Põõsaspea neemel. Ning nii nagu ütles loodusfotograaf Remo Savisaar oma koolitusel, et läheb veekogu äärde pildistama vaid siis, kui taevas on ka pilvi, siis saime ka meie just sellised pilved, mis taeva palju põnevamaks muutsid. Suure tuule eest olid kalda varju tulnud luigelapsed, keda luigeema eemalt kiivalt jälgis. Loojuva päikese kullas poseerivad "inetud pardipojad" tegid kaldaäärses vees rahulikult oma toimetusi. Ning neeme varjupoolses küljes olid õitsemist alustanud ilusad kõrged põdrakanepid, kes samuti olid eelnevate kuumade ja kuivade ilmade kiuste endale meelepärase kasvukoha leidnud.