Reedel, 16. juuni õhtul toimus Altmõisa külalistemajas viimaks kauaoodatud raamatuesitlus - autor Külli Leppik, kujundus Erki Rammo, fotod - kümme Haapsalu Fotoklubi fotograafi. Raamat sai nimeks "Unenäolised hetked väikese Eesti läänerannikul". Olime kaks aastat olnud selles protsessis, muudkui pildistades juurde fotosid, mida kunstniku fantaasia ette kujutas ning viimaks, kui ka head toetajad ja sponsorid leitud, jõudis raamat ka maikuus trükikotta ning suve hakul raamatupoodidesse. Raamatuesitluse jäädvustas fotodena Lääne Elu ajakirjanik Malle-Liisa Raigla. Rohkem pilte ja väikest nupukest saab näha Lääne Elu online väljaandes. Külli Leppiku fotoraamatus "Unenäolised hetked väikese Eesti läänerannikul" ei ole kirjas taime- ja linnuliikide ega randade nimesid, kuid kõik liblikad, lilled, lapsed ja valgus läbi nelja aastaaja on pildistatud Lääne-Eesti randades ja niitudel. Liblikad lendavad raamatu piltidel ka talvel ja hoolikas vaataja leiab kevadet ka sügises ja talves, sest raamat on üks suur unenägu - unenägu Läänemaast ning unenäos võib kõike juhtuda.
Katkend raamatust: Läänemaa.... Õhuline, kerge, helge tunne saadab meid siin. Maast lahti, aga jalgupidi vees. Merevees. Aga pilved laeks. Kandume kõrgustesse, kandume kaugustesse. Ja samas oleme nii lähedal. Lähedal maale, lähedal merele, lähedal iseendale. See lähedus on nii hea. Nii turvaline. Pelgupaik, mis ei unune. /Külli Leppik/ Kui tunned, et vajaksid just sellist raamatut, et kinkida seda oma sõpradele kaugemalt või lähedalt või neile, kelle juured või hing on Läänemaal, siis veel on saada piiratud koguses fotoraamatuid. Raamatu hind 15 EUR. Kirjuta mulle messengeris ja lepime kokku, kuidas raamatud kätte saada. Katkend raamatust: Läänerannikul peatuvad rändlinnud. Peatume meiegi. Siinne valgus on eriline. See meid vist esmalt võluski. Nüüd oleme siin vanad tuttavad. Ahmime endasse hetki ja muljeid. Igal aastal on need omamoodi, aga ikka veidi unenäolised. Ei teagi miks. See võlumaailm, mis ümberringi, kütkestab igaüht, kes seda näeb ja tajub. Tulge selle maailma külalisteks ja veenduge ise! /Külli Leppik/ Selles raamatus leidub kolmandiku jagu ka minu loodusfotosid ja -lavastusi laste, lammaste ja Altmõisa detailidega kokku sulatatuna teiste fotograafide piltidega, nii et vahel on endalgi raske aru saada, millised fotod on üheks looks kokku võlunud raamatu autor Külli Leppik ja kujundaja Erki Rammo. Sel aastal on mul suur ja ümmargune tähtpäev tulekul - augustis täitub 30 aastat kutsehariduses! Aitäh, armas HKHK, heade tänusõnade ning imeilusate lillede ja suurepärase kingituse eest! SUUR AITÄH! Vaasi autor Liisu Arro. Anželika, kes sel suvel korraldab toitlustust Beguta taimetoidukohvikus, kutsus mind pildistama kohviku uusi roogasid. Mõnus valgus, hubane keskkond ja fotodele lisandiks õisi ja lehti majanurgast peenrast ning nii need fotod sündisidki. Kui ma õigesti mäletan, siis oli see kusagil oktoobris-novembris, kui meie välissuhete koordinaator Heli pani mulle ühe kärbse pähe sumisema. Ta ütles: "Kas tead, Räpina kooli fotograafiaõpetaja käis Erasmusega Assooridel? Ma küsisin sinu jaoks ka infot. Proovi!". Nii jõudiski minu postkasti kiri, kust leidsin asutuse kontakti, kes Assooridel fotograafiaõpetajatele haridusprogramme korraldab ja seda lausa neli korda aastas. Jaanuaris minna oli liiga ruttu ja jätsin valikusse mai lõpus algava koolituse...... Täpsemalt saab lugeda ja vaadata pilte minu reisiblogist, mida ma Assooridel tegin ja mida ma nägin. Ailereisiblogi Juba ammu oli Marje minult küsinud, kas oleksin nõus tulema pildistama lasteaia lõpupeole, kui tema rühm lõpetab. Ütlesin "jah"-sõna ja leppisin kokku hinnas, aga alles hiljem sain teada, et pean järgmisel hommikul startima Assooridele. Ning kui ka lapsevanemad olid nõus, et pildid saavad valmis veidi hiljem, siis jäi kokkulepe jõusse. Hea sõber Neeme Tubri Kitsekasvatustalust, kellele olen püüdnud aeg-ajalt abiks olla firmastiili ja siltide kujundamisel ning toodete pildistamisel, sai valmis uue toote - Tubri Ghee ehk selitatud kitsevõi. Kasutasin oma kevadise Haapsalu Kolledži pakendi disaini ja tootearenduse koolituse värskeid teadmisi ja proovisin luua tootele pilkupüüdva sildikujunduse ning ei läinudki kaua aega, kui peremees mulle juba mõned uute siltide ja värske sisuga purgikesed saatis. Järgmiseks tekkis küsimus, kuidas ghee mõnusat maitset pildile püüda, kui toode ise nii vähelevinud ja tundmatu on? Neeme arvas, et võiksin kasutada tubri ghee fotol lillkapsast, mis koos lusikaotsakese selitatud võiga imemaitsev on. Maitse oligi ülihea, just nagu oodata võis, sest ghee headusega olin juba mõnda aega tutvunud kasutades seda putrudes ja köögiviljatoitudes. Kuid läbipaistev sulavõi üsna silmatorkamatu välimusega lillkapsal ei olnud eriti efektne ning kuna toidu pildistamisel ei jõudnud ma väga kiiresti tegutseda, et toit ära ei jahtuks, suunasin siis tähelepanu pigem silmatorkava näoga tootepakenditele jättes lillkapsad seekord tahaplaanile. Järgmisel korral, kui ghee pildistamise uuesti ette võtan, varun ma aga rohkem aega ja keskendun põhjalikumalt sulavõis läikiva köögivilja pildistamisele - ehk õnnestub siis ka maitse pildile püüda! Olin aastaid tagasi kunstiõpetaja, kuid elu pakkus vahepeal teisi uusi ja põnevaid väljakutseid ning kuigi hing ihkas kunstiga tegelemist, jäi see siiski tahaplaanile ja leidis suures mahus asendust fotograafia näol, mis on kiirem lahendus ümbritseva ilu jäädvustamiseks. Nüüd siis olen aga jälle kunstiõpetaja. Kui oktoobris Täiskasvanud Õppija Nädalal (TÕN) tuli teemaks, kas Linnamäel ka mingi õpituba teha, siis mõtlesime Evega, et võiksime proovida täiskasvanutele pakkuda joonistamistundi. Et kas üldse on huvilisi ja kui on, kas tahetakse edaspidi ka veel kokku tulla ja mida üldse õpitoas teha. Esimesel korral oli osalejaid kümmekond ja leppisime kokku, et hakkame kohtuma kaks korda kuus teisipäeva õhtuti. Ning õppijate sooviks oli õppida erinevaid kunstitehnikaid ja tundma õppida kaasaegseid joonistamise vahendeid. Nii olemegi kohtunud juba kümme korda, iga kord ise teema. Oleme joonistanud käe soojaks Zentangle'i tehnikaga tutvudes, maalinud õrnasid akvarelle, joonistanud tintenpeniga ja varjutanud pliiatsiga ning kavas on pastellimaal. Ning lisaks kunsti loomisele on meil toimunud ka põnevaid kohtumisi Haapsalu Kunstikooli täiskasvanute õpperühmaga. Veebruaris tulid Haapsalu õppijad külla meile Linnamäele, tegid meile autorituuri LAS majas toimunud näitusel ja maalisid koos meiega. Märtsis kutsuti meie joonistajaid Haapsalu Kunstikooli taas vaatama näitust ning maalima õpetaja Aide Leit-Lepmetsa käe all. Ning kunstiõpetajaks olemine on andnud mulle põhjust ka ise kunstivahendid kätte haarata, et meenutada kunstioskusi, kas on need aastatega ka rooste läinud. Õnneks on põhitõed ikka meeles ja oskused käes alles ning palju rõõmu on ka uute kaasaegsete kunstivahendite kasutamisest. Ning juba on märgatud mu tegemisi kunstiõpetajana ja mind kutsuti koolitama Haapsalu Pitsikeskusesse, kus maalisime, joonistasime ja meisterdasime koos tublide käsitöönaistega rahaümbrikke. Ja nii ma olen jõudnudki samm-sammult tagasi kunsti loomise ja õpetamiseni ning mul on hea meel jagada oma oskusi neile, kes sellest samuti rõõmu tunnevad.
Väljavõte Linnamäe Arenguseltsi kodulehelt: Oru küla Metsanurga Veinimaja pererahva Relika Aviste ja Andres Aviste korraldatud tantsuõhtul tantsiti seekord väärika 51-aastase lavastaažiga legendaarse orkestri (nagu nad ise end nimetasid ) Kukerpillide hoogsate lugude saatel. Omavahel öeldes viisid just Kukerpillid 49 aastat tagasi Linnamäe kolhoosi kaskedega kaunistatud töökojas toimunud peol kokku ühe Jalukse küla juurtega noormehe ja Oru küla neiu, kes on tänaseks neli tubli poega üles kasvatanud ja ligi poole sajandi möödudes eilsel peol taas Kukerpillide saatel tantsu lõid! Ei osanud tolle kolhoosipeo ajal vaid paar aastat tegutsenud Kukridki siis aimata, et nad vähemalt 50 aastat veel kindlasti koos mängivad. Igatahes oli taaskord vahva pidu ning eriti rõõmustav oli see, et ka suur laudkond kohalikke noori vihtusid emade-isade aegse muusika saatel tantsida! Peofotod Aile Nõupuu Käisin jõulupilte pildistamas ühes toredas peres, kus järeltulijateks olid kõik vahvad samaealised poisipõnnid ning kelle seltskonda oli äsja üks väike Pöial-Liisi sündinud. Menuansambel Regatt oli kutsutud Oru Kultuurisaali pereklubi tantsuõhtule. Osalejad olid riides stiilselt retrohõngulistes 80-ndate aastate kostüümides. Tantsupõrand oli tantsijatest tulvil ja meeleolu väga lõbus. Olin sellel tantsuõhtul tegemas fotograafi tööd. Pildistasin pidu ja olin üles seadnud fotonurga, kus soovijad said ennast pildistada lasta. Tantsuõhtu fotod |
AutorAile Nõupuu, inspireerija ja koolitaja, fotograaf, kunstnik ning kujundaja: Kategooriad
All
Tagasivaade
April 2024
|