Sain ka sel aastal kutse pildistada Läänemaa restoranide erimenüüd, mis on spetsiaalselt Läänemaa toidunädala jaoks välja mõeldud, mis on tehtud kohalikust toorainest ja on imemaitsvad. Lisan siia postitusse jooksvalt toidufotosid, mida põnevat sel aastal pakutakse.

Anželika, kes sel suvel korraldab toitlustust Beguta taimetoidukohvikus, kutsus mind pildistama kohviku uusi roogasid. Mõnus valgus, hubane keskkond ja fotodele lisandiks õisi ja lehti majanurgast peenrast ning nii need fotod sündisidki.

Hea sõber Neeme Tubri Kitsekasvatustalust, kellele olen püüdnud aeg-ajalt abiks olla firmastiili ja siltide kujundamisel ning toodete pildistamisel, sai valmis uue toote - Tubri Ghee ehk selitatud kitsevõi.  Kasutasin oma kevadise Haapsalu Kolledži pakendi disaini ja tootearenduse koolituse värskeid teadmisi ja proovisin luua tootele pilkupüüdva sildikujunduse ning ei läinudki kaua aega, kui peremees mulle juba mõned uute siltide ja värske sisuga purgikesed saatis.

Järgmiseks tekkis küsimus, kuidas ghee mõnusat maitset pildile püüda, kui toode ise nii vähelevinud ja tundmatu on? Neeme arvas, et võiksin kasutada tubri ghee fotol lillkapsast, mis koos lusikaotsakese selitatud võiga imemaitsev on. Maitse oligi ülihea, just nagu oodata võis, sest ghee headusega olin juba mõnda aega tutvunud kasutades seda putrudes ja köögiviljatoitudes. Kuid läbipaistev sulavõi üsna silmatorkamatu välimusega lillkapsal ei olnud eriti efektne ning kuna toidu pildistamisel ei jõudnud ma väga kiiresti tegutseda, et toit ära ei jahtuks, suunasin siis tähelepanu pigem silmatorkava näoga tootepakenditele jättes lillkapsad seekord tahaplaanile. Järgmisel korral, kui ghee pildistamise uuesti ette võtan, varun ma aga rohkem aega ja keskendun põhjalikumalt sulavõis läikiva köögivilja pildistamisele - ehk õnnestub siis ka maitse pildile püüda!
​

Käisin pildistamas Haapsalu City Cafe uut menüüd, mis tundub tulevat põnev ja prantsusepärane. Usun, et astun ise sinna kohvikusse edaspidi ka ise sagedamini sisse!

Ingerisoome toidufotod, mida kahel nädalavahetusel Tartus Ingeri kohvikus keedeti ja küpsetati, said pildile jäädvustatud, et nad veel selle aasta lõpus koos retseptidega 2023. aasta kalendrisse jõuaksid. Põnev kogemus, kus ingeri perenaised kokkamise käigus jagasid üksteisega oma ingeri vanaemade köögitarkusi ja -kombeid. Ning parajaks toredaks väljakutseks oli keset halli sügist lavastada toidufotosid, nii et nad ka suviselt ja kevadiselt hooajalised välja paistaksid ja kalendrilehe keerajal uuel kuul uut ning üllatavat vastu vaataks.
​
Aitäh kutsujatele - minu jaoks olid kõik need neli päeva väga harivad, kus ma lisaks toidufotograafia praktikale ka meile lähedase soome-ugri kultuuriga palju tuttavamaks sain!

Märtsist maikuu lõpuni kohtusid igal neljapäeva õhtul kutsehariduskeskuse arvutiklassis 10 tublit väikettevõtjat, kes soovisid saada juurde teadmisi, kuidas teha paremaid tootefotosid ning kujundada turundusmaterjale. Väike osa tehtud töödest jõudis ka siia blogisse meenutamaks ühte tublit ja õpihimulist seltskonda. Edu neile nende edaspidistes ettevõtmistes!

Fotoklubis oli huvilisi, kes tundsid huvi toidufotograafia vastu. Saime kokku väikese seltskonnaga, kellel kaasas kaamerad ja toitu, mida pildistada. Minul kaasas kohver rekvisiitidega, nädalavahetusel maalitud ripplae plaatidest taustad ja esitlus toidufotograafia tarkustega. Kasutasime ära kevadõhtu valgust ja sättisime oma fotostuudio üles akna lähedusse ning proovisime praktikas järgi, kuidas kasutada ja peegeldada valgust toitude pildistamisel.

Juba teist korda kutsus Tartu Ülikooli Mereinstituudi Kalanduse teabekeskus mind läbi viima koolitust kalandusvaldkonnas tegutsejatele. Koolitus toimus Pärnus Estonia Medical Spa&Hotels'i konverentsikeskuses ning kohale oli tulnud kümmekond õpihuvilist mitmelt poolt Eestist - Keilast, Pärnust, Võrtsjärve äärest ning Hiiumaalt ja Saaremaalt.

Nii nagu esimesel korral, oli koolituspäev väga intensiivne ja praktiline. Teemadeks olid tootefotograafia põhimõtted, toidufotograafia tehnikad ja vahendid, olemasolevate kodulehtede ja sotsiaalmeedia fotode analüüs, praktiline pildistamine, valguse peegeldamine ja hajutamine ning fotode töötlemine. 

Seekord läks meil paremini loomulikus valguses pildistamisega kui eelmisel korral jaanuaris. Päev oli märtsi lõpuks palju pikemaks muutunud ning päevavalgus paistis aknast sisse just sobival ajal, kui meil praktiline pildistamine algas. Päike tegi meiega head koostööd ning näitas, kuidas pilvealuse ilmaga hajutit vaja ei lähe ning kuidas pilve tagant väljalipsanud päike tugevaid varje tekitab. 

Loodan, et kalandusega tegelevad inimesed said juurde uusi teadmisi ja nõkse, et oma tooteid edaspidi paremini turundada ja müüa. Eelmise korra samalaadse koolituse kohta saab lugeda siit. 

Jaanuari alguses potsatas minu e-maili postkasti küsimus, kas oleksin valmis tulema õpetama, kuidas pilkupüüdvaid turundusfotosid pildistada. Sihtgrupiks rannakalurid, kala, kalatoitude ning kalandustoodete turundajad mitmelt poolt Eestist. Küsijaks oli Tartu Ülikooli Mereinstituudi Kalandusteabe Keskus. Infot minu kohta leiti internetist, sest olin möödunud aastal läbi viinud mitu toidu- ja toidufotograafia ning tooteturunduse koolitust Haapsalu Kutsehariduskeskuses.

Vaatasin üle soovid, millist õpet vajatakse ja leidsin, et see just täpselt see, mida juba mitu aastat olen meie kooli õpilastele ning kursustel osalejatele õpetanud ning minu kiire vastus oli: "Jah! See on mulle huvipakkuv!". Kuigi ma ei tunne kalandusvaldkonda, siis tean üht-teist turundusest, fotograafiast ja toitude ning toodete pildistamisest ja mul olid olemas ka kõik vajalikud õppematerjalid, esitlused ning õppevideod selle teema kohta - nii tunduski, et mul on üht-teist, mida õppijatega jagada.

Koolitus toimus 27. jaanuaril Tallinnas Hestia Europa hotelli konverentsikeskuses. Läbisime jooksvalt kõik plaanitud teemad, oli küsimisi ja vastamisi ning mõne koha pealt sain minagi targemaks kalanduse valdkonnas. Intensiivne koolituspäev lõppes praktilise pildistamise töötoaga. Sellega oli küll ka väike probleem, sest me polnud arvestanud, et selleks ajaks kui kõik pildid vaadatud ja teooriad räägitud, hakkab hämarduma ning pole piisavalt loomulikku valgust, et läbi mängida, kuidas koduses tingimustes oma tooteid pildistada. Õnneks oli ühel õppijal kaasas väike akudega töötav ringvälk ja saime minu kohvriga kaasas olevate rekvisiitidega läbi proovida, kuidas lavastada toidufotosid ning peegeldada valgust.