Märtsist maikuu lõpuni kohtusid igal neljapäeva õhtul kutsehariduskeskuse arvutiklassis 10 tublit väikettevõtjat, kes soovisid saada juurde teadmisi, kuidas teha paremaid tootefotosid ning kujundada turundusmaterjale. Väike osa tehtud töödest jõudis ka siia blogisse meenutamaks ühte tublit ja õpihimulist seltskonda. Edu neile nende edaspidistes ettevõtmistes!

Fotoklubis oli huvilisi, kes tundsid huvi toidufotograafia vastu. Saime kokku väikese seltskonnaga, kellel kaasas kaamerad ja toitu, mida pildistada. Minul kaasas kohver rekvisiitidega, nädalavahetusel maalitud ripplae plaatidest taustad ja esitlus toidufotograafia tarkustega. Kasutasime ära kevadõhtu valgust ja sättisime oma fotostuudio üles akna lähedusse ning proovisime praktikas järgi, kuidas kasutada ja peegeldada valgust toitude pildistamisel.

Juba teist korda kutsus Tartu Ülikooli Mereinstituudi Kalanduse teabekeskus mind läbi viima koolitust kalandusvaldkonnas tegutsejatele. Koolitus toimus Pärnus Estonia Medical Spa&Hotels'i konverentsikeskuses ning kohale oli tulnud kümmekond õpihuvilist mitmelt poolt Eestist - Keilast, Pärnust, Võrtsjärve äärest ning Hiiumaalt ja Saaremaalt.

Nii nagu esimesel korral, oli koolituspäev väga intensiivne ja praktiline. Teemadeks olid tootefotograafia põhimõtted, toidufotograafia tehnikad ja vahendid, olemasolevate kodulehtede ja sotsiaalmeedia fotode analüüs, praktiline pildistamine, valguse peegeldamine ja hajutamine ning fotode töötlemine. 

Seekord läks meil paremini loomulikus valguses pildistamisega kui eelmisel korral jaanuaris. Päev oli märtsi lõpuks palju pikemaks muutunud ning päevavalgus paistis aknast sisse just sobival ajal, kui meil praktiline pildistamine algas. Päike tegi meiega head koostööd ning näitas, kuidas pilvealuse ilmaga hajutit vaja ei lähe ning kuidas pilve tagant väljalipsanud päike tugevaid varje tekitab. 

Loodan, et kalandusega tegelevad inimesed said juurde uusi teadmisi ja nõkse, et oma tooteid edaspidi paremini turundada ja müüa. Eelmise korra samalaadse koolituse kohta saab lugeda siit. 

Jaanuari alguses potsatas minu e-maili postkasti küsimus, kas oleksin valmis tulema õpetama, kuidas pilkupüüdvaid turundusfotosid pildistada. Sihtgrupiks rannakalurid, kala, kalatoitude ning kalandustoodete turundajad mitmelt poolt Eestist. Küsijaks oli Tartu Ülikooli Mereinstituudi Kalandusteabe Keskus. Infot minu kohta leiti internetist, sest olin möödunud aastal läbi viinud mitu toidu- ja toidufotograafia ning tooteturunduse koolitust Haapsalu Kutsehariduskeskuses.

Vaatasin üle soovid, millist õpet vajatakse ja leidsin, et see just täpselt see, mida juba mitu aastat olen meie kooli õpilastele ning kursustel osalejatele õpetanud ning minu kiire vastus oli: "Jah! See on mulle huvipakkuv!". Kuigi ma ei tunne kalandusvaldkonda, siis tean üht-teist turundusest, fotograafiast ja toitude ning toodete pildistamisest ja mul olid olemas ka kõik vajalikud õppematerjalid, esitlused ning õppevideod selle teema kohta - nii tunduski, et mul on üht-teist, mida õppijatega jagada.

Koolitus toimus 27. jaanuaril Tallinnas Hestia Europa hotelli konverentsikeskuses. Läbisime jooksvalt kõik plaanitud teemad, oli küsimisi ja vastamisi ning mõne koha pealt sain minagi targemaks kalanduse valdkonnas. Intensiivne koolituspäev lõppes praktilise pildistamise töötoaga. Sellega oli küll ka väike probleem, sest me polnud arvestanud, et selleks ajaks kui kõik pildid vaadatud ja teooriad räägitud, hakkab hämarduma ning pole piisavalt loomulikku valgust, et läbi mängida, kuidas koduses tingimustes oma tooteid pildistada. Õnneks oli ühel õppijal kaasas väike akudega töötav ringvälk ja saime minu kohvriga kaasas olevate rekvisiitidega läbi proovida, kuidas lavastada toidufotosid ning peegeldada valgust.

Septembris alustasin oma järjekordse toidufotograafia koolitusega. Esimesest kursusest oli veel nii hea mälestus ja otsustasin pakkuda uuesti samasugust koolitust. Seda eriti olukorras, kui toiduloojatel sageli puuduvad oskused ja teadmised toitude pildistamisest. Väike vahva grupp asjahuvilisi kogunes igal teisipäeval ja niimoodi samm-sammult õppisime me toidufotograafia nõkse ja tarkusi. Iga tunni järel jäi kodune iseseisev töö, mida üheskoos analüüsisime kuulates ära kõigi kaaslaste õppetunnid ja kogemused rikastades selle analüüsi läbi meie õppeprotsessi.

Kursuslaste mõtteid:

•  "Ma ei taha enam alles jätta mitte ühtegi fotot, mida ma varem olen teinud. Vaatan nüüd kõiki toidufotosid hoopis uue pilguga."
• "Ma ei teadnud varem, et toidufotograafia nii tõsine töö on. Hea foto tegemise jaoks tuleb palju aega võtta."

Uhiuus Österby sadamakohvik, mis alles maikuu lõpus esmakordselt uksed avas, kogub juba tuntust oma maitsvate roogade ning kaunite mere- ja sadamavaadetega. Nii haugikotlet, värskelt suitsutatud kala kui ka Eesti Seenefarmi austerservikud on ülimaitsvad ning sadamakohviku napoleonikook viib lausa keele alla. Lisaks veel põnevad kokteilid!

Juba märtsis võttis kohviku värske pererahvas minuga ühendust ja nende soovil sai kujundatud sadamakohviku logo. Seekord pöörduti minu poole, et püüaksin pildile nende põneva menüü. Kohviku peakokal Riho Sommermannil oli tehtud suurepärane ettevalmistustöö ning igale roale mõeldud välja erinev serveerimispaik kohviku ja sadama vahetus ümbruses - rannamuulil, sadamakail, paadininas või lausa surfilaual. Minul olid kaasas kaamera, objektiivid ja peegeldi ning ülesanne püüda pildile toidud mereäärses keskkonnas ning meeleolus. 

Loodan väga, et minu fotod aitavad kaasa sellele, et veel palju inimesi leiaks tee Noarootsi Österbysse ning saaksid osa sadamakohviku maitsetest ning südame ja hingega tehtud tööst. Külalisterohkeid päevi Österby sadamakohvikule!

Juuni keskpaigaks sai läbi pikk toidufotograafia, fototöötluse ja veebiturunduse koolitus, mis koroona tõttu venis üle kolme kuu pikkuseks. Märtsi algusest peale kohtusime veebis igal neljapäevaõhtul kolm tundi korraga - neliteist tublit ja hakkajat naist, kes vähemal või rohkemal moel tegelesid toidutootmisega, olid alles plaani pidanud sellega tegelema hakata või leidsid põhjuse koolitusel saadavate oskuste kasutamiseks oma igapäevases tegevuses.  
Niipalju kui vähegi võimalik, püüdsin veebitunnid salvestada, et kõik küsimused ja teemad, mis tunnis üles kerkisid, oleksid ka hiljem järgi vaadatavad. Igal tunnil andsin koduse töö, mida analüüsisime järgmise tunni alguses. Ning kui põhiosa koolitusest oli läbi ja ikka veel polnud meil luba päriselt kohtumiseks, siis jätkusid meie veebikohtumised tunnikaupa igal neljapäeval.