Kui kooliõde Kai mu poole pöördus ja küsis, kas ma tuleksin tema poja abielutseremooniat pildistama, olin ma veidi kõhklev. Ma ei ole varem olnud pulmafotograaf ja ülesanne on väga vastutusrikas, sest pulmafotod jäävad abielupaari saatma kogu elu ning need pärandatakse järeltulevatele põlvedele. Ütlesin Kaile, et kui tellija ootused ja minu oskused kokku sobivad, siis olen valmis proovima. 

Olime kokku leppinud, et tulen lõuna paiku ja alustame ilupiltidega Kiideva paadisadamas. Olin paiga ka eelnevalt üle vaadanud ja mõtteid kogunud, mida ja kuidas võiks pildistada ning kuigi pildistasime väikeses piirkonnas, saime jäädvustada väga mitmeid erinevaid stseene ja hetki. Ilm oli valdavalt pilvealuse päikesega ning toredaid paiku pildistamiseks leidus ka vanade rannaremmelgate vahel.

Siis kogunes pulmarahvas abielutseremooniat tunnistama, sai jäädvustatud ühiseid hetki õnnitlejatega - pere ja sõpradega.

Ning seejärel suunduti peopaika, mida jäävad meenutama fotod pulmalauast ja pulmaseltskonna tegemistest.

Minu tütre kauaoodatud pulmapäev 28. märtsil sattus koroonakarantiini aega. Tühistati pulmad ja registreerimas Uuemõisa mõisahoones käidi kahekesi, sest rohkem inimesi ei olnud tähtsat sündmust tunnistama lubatud. Õnneks oli ilm kaunis ja päikseline ning mõisahoone ja kevadine mõisapark pidulikule sündmusele väärilised pildistamispaigad - nii sai tähtis päev ikkagi jäädvustatud ja sain juhuse tahtel olla "pulmafotograaf". Ning neid fotosid läkski kohe vaja. Noorpaariga võttis ühendust Naisteleht, TV3 saade Duubel, Hannes Hermaküla ERR Ringvaatest ja Lääne Elu - kõik tahtsid sellest erilisest päevast oma loo teha. Lisaks pulmapäevale tähistasid Reili ja Joonas samal päeval ka oma sünnipäeva.  Loodame, et kui halvad ajad möödas, küll siis tuleb ka pulmapidu.
​
Oma pulmadest ja lastekasvatamisest kirjutab Reili blogis "2 aastaga 3 last".