Saunamaja oli täis külalisi Soomest ja meie pisipere arvas, et oleks tore ööbida metsamajas. Vanaisa sõidutas aiatraktorist  tehtud rongiga väikesed inimesed ööpimeduses metsamajja, et hommikul juba puhanuna ja rõõmsatena uut päeva alustada.

Eesti riigi taasiseseisvumise päeval tulid meile külla sõbrad Soomest, kes ka 10 aastat tagasi käisid mootorratastega lipusõidul, et koos eestlastega rõõmustada meie tähtsa pidupäeva ja vabaduse üle. Reili oli isa mootorratta tagaotsal lippu hoidmas. Sõber Tapio Soomest tegi tutvust Saaraga nii nagu 28 aastat tagasi Saara emme Reiliga tuttavaks sai. Mina valvasin lapsi lipusõidu ajal ning jäädvustasin oma fotokaameraga ajaloolisi hetki koos Soome sõpradega.

Proovisin esimest korda teha oma jõulustuudiot. Reklaami ma palju ei teinud ja tulijaid oli täpselt parasjagu, et sain seda tegevust täielikult nautida. Kuna olen varem pildistanud palju väikeste lastega perepilte, siis kogemus nende eriliste hetkede püüdmiseks oli olemas. Põhieesmärgiks oli, et pildile jääks jõulutunne ning ilusad ja õnnelikud inimesed.

Käisin mais-juunis sageli tegemas perepildistamisi Saunja lahe ääres. Teadsin hästi seda paika ja valgust ning toredaid tagaplaane pildistamiseks. Sel õhtul püsis küll päike kogu õhtu pilvevaiba taga ning imeline õhtuvalgus jäigi  tulemata, kuid see-eest oli õhtu soe ja polnud karta, et fotole jäävad tumedad varjud või kissis silmad.  Perepildile sättis ennast ka kohalik šoti mägiveis, kes rahulikul moel oma igaõhtuseid toimetusi jätkas.

Juba vähemalt kuu aega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva mõtlesime Reiliga, et võiksime teha valmis fotod, mida oleks tore 20. augustil postitada. Kuna Reili oli sel suvel sagedasti Läänemaal, siis ühel päeval võttis ta kaasa ka lipud ja sinimustvalged riided ning mõtlesime, et teeme selle pildistamise siis ära. Sellele, milliseks meie fotosessioon kujuneb, polnud meil eelnevalt ühtegi mõtet, kuid idee mängisid kätte loodus ja Eestimaa suvi ise. Palavate päevade sekka oli juhtunud üks tõsiselt vihmane päev ja meie aia taha aasale oli tekkinud parajalt suur veeloik. Kuna vihma järel oli ilm taas palav, siis marssisid väikesed modellid lipud käes vapralt vette ning ei peljanud ka oma inglikleitidega vette potsatada. Samas oli neil ju ka põnev avastada, mis juhtub Eesti lippudega siis, kui nad märjaks saavad.  Selliseks üsna ebatavaliseks kujuneski siis meie kodumaa aastapäeva fotosessioon.

Minu koduaknast köidab silma helekollane rapsipõld. Nii ere ja eriline, et tahtsime seda lühikest aega, mil see kollendav väli meie silma rõõmustab, kasutada seda ära fotosessiooniks. Õhtupäike pani küll silmi kissitama ja väikeste modellide paigal püsimieks olime end varustanud küpsistega, aga kõige rohkem köitis tähelepanu siiski lepatriinu, kes kutsumata külalisena fotosessioonile saabus. 

Silma õpikoja loodusõppe juhendaja ja ornitoloog Marko Valker kutsus mind pildistama perepäevale, kus arvukalt peresid Läänemaalt ja Harjumaalt võttis osa giidiga matkatuurist Saunja lahe ääres ning sai elamuse tuntud peakoka Joel Kannimäe valmistatud kohalike toitude maitsetest. 

Nädalavahetuse ilm oli väga tujukas ning mere ääres oli nii tuult, vihma, rahet kui ka päikest, kuid kõik pered, kes kohale olid tulnud, said mälestuseks fotod toredast päevast Silma Õpikojas. Kauneid paiku pildistamiseks oli mere ääres mitmeid ning fotodele poseerima jõudsid ka rannaniidu värsked asukad - šoti mägiveis koos vasikaga.

Järgmine Silma Õpikoja matka- ja maitseelamus toimub 30.mail.

Fotosid Silma Õpikoja suvelaagritest saab näha siin.

Maikuu on toonud kaasa mitmeid toredaid hetki pereliikmete pildistamiseks looduses ja koduõuel. Soojad ilmad ja õiterohke aed annavad selleks palju häid võimalusi. Ja kui praegu on koroonakarantiin ning võõrastega palju kokku ei puutu, siis on just praegu suurepärane aeg jäädvustada neid hetki oma perega. 

Olin paari päeva eest märganud maani õitsevat kirsipuud Silma Õpikoja lähistel, kui tegime oma õhtust jalgrattatiiru. Kaunil maikuu päeval läksime tütre ja tema lastega pildistama, et seda kirsiõite ilu perepildi taustaks kasutada. Lastele oli aga muidugi kõige üllatavam ja rõõmupakkuvam koduloomade tarandik, kus sai paitada kitsi, näha määgivat lammast ja kaagutavaid kanu. Nii saime lisaks kaunitele fotohetkedele ka elamuse väikesete inimeste hinge.

Nüüd, kui pere on nii suureks kasvanud ja kõik ilmas laiali, siis ei jõua enam eraldi iga tähtpäeva tähistada. Nii olemegi juba mitu aastat valinud mingi päeva, mis kõigile sobib ja tähistame selle aja tähtpäevi üheskoos. Seekord tähistasime minu ema 79- ja kaksikute 1-aastaseid veebruari sünnipäevasid, Reili ja Saara Sierra märtsikuu sünnipäevi ning minu vanemate aprillikuus saabuvat 59. pulma-aastapäeva. Ning kuna kokkulepitud 7. märts oli vahetult enne naistepäeva, siis tuli mõte teha fotostuudios pilte 4 põlvkonna naistega. Kõik tulid mõttega kohe kaasa ja tore fotomälestus aastateks meile kõigile, eriti aga kõige pisematele!