Iga aasta südasuvel on HKHK õpilastööde näitus väljas linna kultuurimajas, et ka kaugemalt tulijatele näidata, mida Haapsalu Kutsehariduskeskuses õppida saab. Sel aastal lõi koroona-viirus kõik segi. Õpilased ei saanud käia praktikal, samuti ei jõudnud nad teha valmis kõiki oma lõputöid. Mitme eriala lõpetamine on lükatud edasi augustisse-septembrisse. Nii mõtlesime välja rändnäituse vormi, kus 6 eriala 3 viimase aasta jooksul valminud lõputööde fotod said kujundatud näitusepaanidele. Õnneks olen juba mitu aastat - sellest peale, kui kooli fotostuudio valmis sai, pildistanud igal aastal õpilaste lõputöid ja meil oli mille hulgast valida. Lisaks tootefotodele on igal näitusepaanil väike eriala kirjeldus ning õppijate mõtteid ja arvamusi sellest, mida nad õppinud on. 

Kui meie näituseaeg kultuurikeskuses läbi saab, siis rändab näitus kindlasti edasi meie tublide vilistlaste abil teistesse maakondadesse, et näidata, millisteks meistriteks on võimalik hoolsa õppimisega saada.

Tänud hea koostöö eest puidu- ja käsitöö osakonna tiimile, kes fotod välja valis ja õpilaste mõtted kokku kogus!

HKHK-s lõppes fotokoolitus. Seekord oli kõik teistmoodi, kui tavaliselt. Oli eriolukord ja kokku saada ei tohtinud. Esimesed koolituspäevad tuli meil teha täiesti e-kursusena, kuid olin õnneks selleks ette valmistanud mitu videokursust. Kolmandal koolitusnädalal enam e-kursusena jätkata ei saanud, sest kaamerad tahtsid tundmaõppimist. Ning jällegi läks õnneks - ministeeriumi poolt tuli luba väikeses grupis õppetöö läbiviimiseks! Nii saimegi maikuu keskel ka silmast silma viimaks kokku ja jätkasime kaamera uurimist klassiruumis. Nagu tavaliselt, panime ka seekord  kursuse lõpuks kokku fotonäituse, kuid seda siiski ainult virtuaalselt. Et praktilise õpetuse võlga õpilaste ees veidigi vähendada, kutsusin ma seltskonna veel peale kursuse lõppemist kokku Salajõele pildistama voolavat vett. Tulid need, kes said ning nii mõnigi nõks, mis klassitunnis puudu jäi, sai praktilises tunnis selgeks.

Juunikuu alguseks panime Linnamäe vanasse koolimajja (LAS maja) Unega üles foto- ja maalinäituse. Une lõpetas kaheksandat klassi ja maalinäitus inimese joonistamisest oli tema kunstiõpetuse loovtöö. Minul oli varasematest aegadest ja fotonäitustest jäänud pööningule seisma mitmeid fotolõuendeid loodusest ja veidi ebamaistest ning müstilistest naistest. Üheskoos sai näitus nimeks "Unes ja ilmsi". 

Minu loodusgiidi eriala I kursuse õpilaste traditsiooniline loodusfotonäitus toimus sel aastal Läänemaa Loodusfestivali raames ja virtuaalselt - nii nagu kõik selle aasta koroonaaja ettevõtmised. Kuna viisime näituse läbi veebis, siis oli võimalus näitusele välja panna rohkem fotosid, kui tavaliselt, kui fotokapad seinale riputame ja näituse avame.  Hääletus parimate fotode valimiseks toimus samuti veebis - võitjaks said need fotograafid, kelle tööd kõige rohkem hääli said.

Võitjateks osutusid:
I koht Aili Hagala "Ciconia ciconia"  ja "Formica iter"
II koht Elena Viirlaid "2+2 neile ei kehti" ja "Ema ja laps"
III koht Ly Kuzmin "Oli kord sadam", "Õhtu Tallinna lähistel", "Valgejõe vormid", "50 shades of green"
Äramärkimist väärisid veel Sirle Puusta, Irena Raudla, Liina Eik'i ja Havo Türk'i fotod.

Juba teist korda lasime teha minu loodusturismi korralduse õpilaste fotograafia tundide raames tehtud loodusfotodest fotolõuendid, et kinkida need autorite loal kooli koostööpartneritele. Valisin välja nelja õpperühma parimad maastikud ja loodusvaated, mis võiks sobida koju või kontorisse. Andsime fotod üle kooli koostööpartnerite tänuõhtusöögil. Fotodest tegime ka näituse kooli aulasse.
Fotode autorid: Taja Martin, Margus Maripuu, Tiina Männapsoo, Kaia Kullamaa, Ingo Valgma, Riina Laurimaa, Karin Küünarpuu, Maris Meriste, Sille Tamm, Mari-Ann Kallas, Külliki Kajasalu, Imbi Jensen, Cornelia Kotto.

Fotoklubi aastanäitusele panin välja suvisel fotopuhkusel Saaremaal pildistatud metshaldjate seeria. Nimede mõtlemine võttis küll veidi aega, aga viimaks said kõik haldjad liigi järgi määratud ja endale isikupärased nimed - Murueide tütar, Hiiepuu haldjas ja Metsanümf. Murueide tütar sai ka aastanäituse plakati sümboliks, kus on ühendatud seekordse fotonäituse kaks poolt - inimesed ja loodus.
Lisaks rändas aastanäituse sektsioonina Haapsallu ka nädal tagasi Matsalu Filmifestivalil esitletud loodusfoto näitus "Las jääda meie metsad", autoriks needsamad fotograafid.
Ning seegi pole veel kõik - Läänemaa Keskraamatukogusse panime hiljuti üles ühe fotoklubi varasema loodusfotonäituse, mis tehtud 2018. aasta kevadel Läänemaa Loodusfestivali raames.
Fotoklubi aastanäitus on Haapsalu Kultuurikeskuses avatud 29. septembrist 31. oktoobrini 2019.

Matsalu Loodusfilmifestivalil on Haapsalu Fotoklubil seekord väljas Lihula mõisas näitus metsa teemadel. Ajal, kui kõikjal Eestimaal raiutakse hektarite viisi metsa, püüab fotoklubi oma tähelepanu pöörata sellele elurikkusele, mis on meie metsades ja sellele, mis juhtub, kui me sellele piisavalt tähelepanu ei pööra. 

Peale MAFF-i läheb metsanäitus üles Haapsalu Kultuurikeskusesse täienduseks fotoklubi aastanäitusele 29. septembrist 31. oktoobrini 2019.

Ranniku Puhkekeskuses pildistatud fotodest sai Spaahotell Laine galeriisse üles tore näitus, mis andis läbilõike sellest, kuidas fotograafid kohapeal puhkekeskuse ja looduse võimalusi kasutada osaksid. Mere ääres ja maja ümbruses leidus mitmeid eripalgelisis paiku pildistamiseks ning siseruumidesse sai üles seatud ka fotostuudio. Modell Kaisa-Karitaga katsetasime jahuga pildistamist ning 

Jälle on kevad ja loodusturismi õppijatel aeg teha kokkuvõtteid aasta jooksul fotograafias õpitust. Seekordne näitus hakkab silma paari asja poolest. Kõigepealt see, et näitusel on palju sinist taevast. Ning teiseks - sellel näitusel on väga vähe metslinde-loomi. Ainult üks liblikas ja konn ning koduloom hobune ja seegi inimesega koos. 
Igal aastal valitakse välja parimad loodusfotod. Näitusekülastajate hinnagul osutusid võitjateks:

• I koht Marika Kiil “Pärlipüünis”
• II koht Cornelia Kotto “Triibuline”
• III koht Külliki Kajasalu “Pastelne vaikus”

Õnneliku juhuse tahtel sündis nii, et tekstiilitöö eriala fotograafiatundide ajaks sai kooli aulasse üles silmuskudujate koolitööde näitus. Et jäädvustada tehtud tööd nii kooli kui autorite jaoks, sai praktilise fotograafiatunni sisuks käsitöötoodete pildistamine. 

Kooli fotostuudiost toodi saali vajalik tehnika - stuudiovälgud, kaamera ja statiiv ning välja valitud sobilik pildistamispaik. Aula hallid seinad olid heaks neutraalseks taustaks nii heledatele haapsalu sallidele kui ka värvikamatele kudumitele.

Õppijad said osaleda nii esemete paigutamises kui pildistamises. Hea valgusega hästi kadreeritud ning korrektselt sätitud esemete fotod vajasid hiljem minimaalselt fototöötlust, hoidsid kokku tegijate aega ning said kiiresti avaldatud internetis.