Selle aasta novembrist kuni tuleva aasta veebruarini on LAS majas Linnamäel üleval Haapsalu Fotoklubi viie liikme fotod. Kõik fotograafid on seotud mingitmoodi Oru kandiga - mõnel on siin elupaik, teisel suvekodu või töö või on möödunud hoopis lapsepõlv maal vanaema juures. Ühiseks žanriks on kõigil fotodel loodus - päike, valgus, linnud, lilled ja puud - kõik fotod, millel leidub kollast. Valisime kollase värvi, et tuua aasta kõige hallimasse aega päikest ja soojust, et rõõmsamalt vastu minna uuele kevadele.

Haapsalu Fotoklubi aastanäitusel 2023 Haapsalu Kultuurikeskuses panin sel aastal välja mitmed looduspildid.
Kõigepealt kolmikteose ehk triptühhoni (nagu nimetas seda Lääne Elu ajakirjanik Andra Kirna), mille pildistasin Põõsaspea neemel juulikuu alguses imeilusa õhtuvalguse ja tugeva tuulega. Need kolm fotot ei ole lihtsalt ühe foto kolmeks lõikamine, vaid eraldi on kokku pandud sama õhtuvalgusega tehtud kaadrid Põõsaspea neeme eri ilmakaartes. Kuna oli tugev tuul, siis oli liikuvaid pilvi ja loksuvaid laineid ning luigepojad, kes suure tuule eest üsna ranna lähedale vaiksesse vette ujusid. Mõtlesin komplekti kokku pannes, et need fotod võiksid kõik ükshaaval mõnda seina kaunistada kuid samas on nad ka kolmese komplektina muudavad nad hetke põnevamaks ja rikkalikumaks.
​Teised fotod olid mul tehtud sel suvel Tuhu rabas. Teadsin juba, et fotoklubil on tulemas teemanäitus "Rabarikkus" ja tahtsin midagi uut näitusele panna. Lastega koos polnud pildistamine väga lihtne, aga mõne putuka sain siiski pildile. Eriti kaunis oli minu meelest luhatirts oma mitmete erinevate värvidega.
Aastanäitust külastas kaameraga ka ERR reporter Juhan Hepner, kes tegi väikese intervjuu HFK 10. aastapäeva puhul.
Peale näitust ilmus ka Lääne Elus väike arvustus näituse kohta, kus ajakirjanik minu fotoseeriat aastanäituse kõige mõjukamaks teoseks nimetas. 

Aastanäitusele eelnes Haapsalu Fotoklubi traditsiooniline osavõtt Matsalu Filmifestivali fotoprogrammist. Sel korral oli fotonäituse teemaks "Elu ja olu rohujuure tasandil". Minu fotod:

• "Valge sametkübarik"/ Conocybe apala
  See väike seen ilmub muruplatsidele, karjamaadele ja jalgpalliväljakutele suvel ning sügisel sombuste ilmadega. 1,5-3 sentimeetrine kübar on kooniline ja kahvatuvalkjas. Valkjad eoslehed muutuvad vananedes kaneelipruuniks. Habras kõhn vars on 7-10 cm pikk. Valge sametkübarik pole mitte ainult väike, vaid ka nii habras, et võib variseda keskpäevaks täielikult kokku, olles paar tundi varem hommikupäikese käes tõusnud.
• "Ohakaliblikas" / Vanessa cardui
  Ohakaliblikad rändavad igal aastal Põhja-Euroopast Aafrikasse ja tagasi. Kevadised liblikad jõuavad Eestisse mais ja juunis. Röövikud söövad ohakaid, selle järgi on liblikas ka omale nime saanud. Suve lõppedes rändavad miljonid ohakaliblikad lõunasse, lennates tavaliselt rohkem kui 500 meetri kõrgusel. Seetõttu jäävad nad inimsilmale enamasti nähtamatuks. Et läbida pikk tee Aafrikasse, ootavad liblikad soodsaid tuuli, mis kannavad neid edasi keskmise kiirusega 45 km/h. Nende iga-aastane ränne, mille kogupikkus on kuni 15 000 kilomeetrit, võib alata Arktika äärealadelt ja lõppeda troopilises Lääne-Aafrikas.

Fotoklubil on tavaks saanud ka, et Matsalu näitus rändab edasi aastanäitusele moodustades selle eraldi sektsiooni. Nii siis oligi, et sel aastal olin aastanäitusel väljas nelja loodusteemalise fotoga - kaks Kihnu vaadet ja kaks fotot rohujuure tasandilt. 
Õpetajate päeva eelõhtul kultuurikeskuses näitust üles pannes oli tore tõdeda, et olen saanud olla õpetajaks ja koolitajaks päris paljudele praegustele fotoklubi liikmetele, kes erineval moel on mu tunnis või koolitustel osalenud. Pildilt jäid puudu veel paar inimest. :)

Haapsalu Fotoklubi aastanäitusele panin juba kolmandat aastat järjest välja oma lavastatud fantaasiafotod. Modelliks ka sel aastal Aliis Kampus ning jumestajaks Laura Taal. Kui mu eelmise aastanäituse fotod olid suvised, siis sel aastal tulin välja üsna talviste fotodega, mida pildistasin jaanuaris Fotopuhkuse ajal Altmõisa külalistemajas.

Aastanäituse sektsioonina olid fotoklubil tavapäraselt väljas Matsalu Filmifestivali näitusefotod, sel aastal oli teemaks "Lääne rand". Minu fotodest olid kaks pildistatud eelmise aasta fotoklubi väljasõidul Osmussaarde ning üks Põõsaspeal, mis on üks mu lemmikkohti Läänemaal.
​
Meie näitusel on väljas veel palju klubikaaslaste imelisi loodusfotosid, nii et kes satub Haapsallu - astuge läbi Kultuurikeskusest! 

PÄIKE, VALGUS, VÄRVID. LILLED, LOODUS, NAISELIKKUS.
Need märksõnad on selle 28-st fotost koosneva näituse "Päike südames" läbivaks jooneks. Näitus on üleval Linnamäe Arenguseltsi Maja II korruse fuajees ja peeglisaalis vanas koolimajas.

Enamus fotosid on pildistatud aastate jooksul ning osalenud mitmetel näitustel - Haapsalu Fotoklubi aastanäitustel Haapsalu Kultuurikeskuses, Matsalu Loodusfilmi Festivalil Lihulas, näitusel "Sensuaalne fotopuhkus" Haapsalu Linnagaleriis ning mujal.

Kümme loodusfotot on näitusel esmakordselt. Suurem osa fotodest on pildistatud minu kodukohas või selle lähiümbruses. Fotod naistest on lavastatud ning sündinud koostöös modellide ja jumestajatega fotolaagris "Fotopuhkus".

 Haapsalu Fotoklubi aastanäitusele Haapsalu Kultuurikeskuses panin välja juunikuisel Fotopuhkusel lavastatud fotod. Häid fotosid sai tookord mitmeid, aga valiku tegemine polnudki raske - just need, mille tegemiseks oli mul visioon ja mõte ning kokkulepe õige modelliga juba varakult olemas. Aitäh, Aliis Kapmus, kes sa kõigi mu ideedega kaasa tulid! Minu mõtet aitasid ellu viia suurepärane grimmikunstnik Anni Hallik ja toetasid nõu ja jõuga sõbrad- fotograafid. Kuninganna-fotodele aitas tabavad pealkirjad leida tütar Reet. Fotolõuendid printis Kauro ProPrindist. Minu poolt veelkord väga-väga suur tänu kõigile asjaosalistele!
​
Aastanäitusega koos on fotoklubilistel juba traditsiooniliselt väljas Matsalu Filmifestivali näituse temaatilised loodusfotod. Sel korral oli näituse teemaks "Luhal ja niidul", et pöörata rohkem tähelepanu meie looduse mitmekesisusele rannaniitudel ja luhtadel. Minu modellideks tollel näitusel olid šoti mägiveised Silma õpikoja rannakarjamaal ja hall käpp kevadisel niidul.

Iga aasta südasuvel on HKHK õpilastööde näitus väljas linna kultuurimajas, et ka kaugemalt tulijatele näidata, mida Haapsalu Kutsehariduskeskuses õppida saab. Sel aastal lõi koroona-viirus kõik segi. Õpilased ei saanud käia praktikal, samuti ei jõudnud nad teha valmis kõiki oma lõputöid. Mitme eriala lõpetamine on lükatud edasi augustisse-septembrisse. Nii mõtlesime välja rändnäituse vormi, kus 6 eriala 3 viimase aasta jooksul valminud lõputööde fotod said kujundatud näitusepaanidele. Õnneks olen juba mitu aastat - sellest peale, kui kooli fotostuudio valmis sai, pildistanud igal aastal õpilaste lõputöid ja meil oli mille hulgast valida. Lisaks tootefotodele on igal näitusepaanil väike eriala kirjeldus ning õppijate mõtteid ja arvamusi sellest, mida nad õppinud on. 

Kui meie näituseaeg kultuurikeskuses läbi saab, siis rändab näitus kindlasti edasi meie tublide vilistlaste abil teistesse maakondadesse, et näidata, millisteks meistriteks on võimalik hoolsa õppimisega saada.

Tänud hea koostöö eest puidu- ja käsitöö osakonna tiimile, kes fotod välja valis ja õpilaste mõtted kokku kogus!

HKHK-s lõppes fotokoolitus. Seekord oli kõik teistmoodi, kui tavaliselt. Oli eriolukord ja kokku saada ei tohtinud. Esimesed koolituspäevad tuli meil teha täiesti e-kursusena, kuid olin õnneks selleks ette valmistanud mitu videokursust. Kolmandal koolitusnädalal enam e-kursusena jätkata ei saanud, sest kaamerad tahtsid tundmaõppimist. Ning jällegi läks õnneks - ministeeriumi poolt tuli luba väikeses grupis õppetöö läbiviimiseks! Nii saimegi maikuu keskel ka silmast silma viimaks kokku ja jätkasime kaamera uurimist klassiruumis. Nagu tavaliselt, panime ka seekord  kursuse lõpuks kokku fotonäituse, kuid seda siiski ainult virtuaalselt. Et praktilise õpetuse võlga õpilaste ees veidigi vähendada, kutsusin ma seltskonna veel peale kursuse lõppemist kokku Salajõele pildistama voolavat vett. Tulid need, kes said ning nii mõnigi nõks, mis klassitunnis puudu jäi, sai praktilises tunnis selgeks.

Juunikuu alguseks panime Linnamäe vanasse koolimajja (LAS maja) Unega üles foto- ja maalinäituse. Une lõpetas kaheksandat klassi ja maalinäitus inimese joonistamisest oli tema kunstiõpetuse loovtöö. Minul oli varasematest aegadest ja fotonäitustest jäänud pööningule seisma mitmeid fotolõuendeid loodusest ja veidi ebamaistest ning müstilistest naistest. Üheskoos sai näitus nimeks "Unes ja ilmsi". 

Minu loodusgiidi eriala I kursuse õpilaste traditsiooniline loodusfotonäitus toimus sel aastal Läänemaa Loodusfestivali raames ja virtuaalselt - nii nagu kõik selle aasta koroonaaja ettevõtmised. Kuna viisime näituse läbi veebis, siis oli võimalus näitusele välja panna rohkem fotosid, kui tavaliselt, kui fotokapad seinale riputame ja näituse avame.  Hääletus parimate fotode valimiseks toimus samuti veebis - võitjaks said need fotograafid, kelle tööd kõige rohkem hääli said.

Võitjateks osutusid:
I koht Aili Hagala "Ciconia ciconia"  ja "Formica iter"
II koht Elena Viirlaid "2+2 neile ei kehti" ja "Ema ja laps"
III koht Ly Kuzmin "Oli kord sadam", "Õhtu Tallinna lähistel", "Valgejõe vormid", "50 shades of green"
Äramärkimist väärisid veel Sirle Puusta, Irena Raudla, Liina Eik'i ja Havo Türk'i fotod.