Enne isadepäeva olid HKHK kondiitri eriala õpilastel ja õpetajatel käed-jalad tööd täis. Kahe päeva jooksul valmis peaaegu paarkümmend torti ja erinevaid kooke, mis kõik tordilaadal maha müüdi. 
Mulle olid laadahommikuks tunniplaani paigutatud kondiitrite toidufotograafia tunnid, et õppijad saaksid ka ise oma torte pildistada ja õpetussõnu lisaks saada. Sättisin valmis fotonurga ja lisavalguse ning peegeldid ning olin ootevalmis kohe pildistama, kui köögipoolelt uus tort fotosessioonile jõudis. Kuna kõik õppijad ei jõudnud kiires töötempos oma torte pildistama, siis püüdsin ise kõik tordid ajaloo jaoks jäädvustada.
Olid imeilusad ja imemaitsvad tordid!

Tammeoru garaažikinos kohtusid permapeenra koolitusel 19 tragi aiahuvilist, et saada teadmisi permakultuuri kohta ning kuidas looduslähedasemalt oma aias toimetada. Minu lugu, kuidas minust kujunes permakultuuri austaja ja viljeleja, saab lugeda postitusest, mille tegin mõni päev enne koolitust. 
Koolituspäeva hommik oli vihmast võitu ja ma olin isegi veidi murelik, äkki ei tule inimesed üldse välja, kuid minu suureks rõõmuks tulid kohale kõik, kes olid ennast kirja pannud. Juba varahommikul panin pärmitaigna kerkima ja küpsetasin üsna suure koguse väikseid suupiste-juusturullikesi, et tulijaid soojade saiade ning kohvi ja taimeteega garaažikinos vastu võtta. Minu esitlus läks toredasti õppijatega suheldes, arutledes ja kogemusi vahetades. Mina rääkisin ja näitasin fotosid, kuidas me ise siin Tammeorul kümne aasta jooksul oleme loodusega kooskõlas elamist nautinud, koolitusel osalejad uurisid ja küsisid võimaluste kohta, kuidas oma aia jääke kasutades permapeenraid luua. 
Selleks ajaks, kui põhilised jutud räägitud said, oli vihmasadu ka juba väiksemaks jäänud ning läksime õue peenraid tegema. Olime selleks ette valmistanud kastid, immutanud need puidukaitsevahendiga,  kogunud pappe, lehti, muruhaket, mulda ja põhku ning töö läks kiiresti.  Kaks peenart valmisid ühise tööna kui imeväel ja siis jäi veel aega ka natuke aias ringi vaadata. 

Maikuus lõppes mul fotograafiakoolitus algajatele ning seejärel sõitsin kohe ära Assooridele. Andsin õppijatele lubaduse, et kohtume juulis ja teeme praktilise tunni kusagil looduskaunis kohas, et harjutada kaamera seadeid - pikka säri ja makrofotode tegemist. Kuigi pool päeva oli sadanud vihma, saime me kingiks kauni päikeseloojangu tuulisel Põõsaspea neemel. Ning nii nagu ütles loodusfotograaf Remo Savisaar oma koolitusel, et läheb veekogu äärde pildistama vaid siis, kui taevas on ka pilvi, siis saime ka meie just sellised pilved, mis taeva palju põnevamaks muutsid. Suure tuule eest olid kalda varju tulnud luigelapsed, keda luigeema eemalt kiivalt jälgis. Loojuva päikese kullas poseerivad "inetud pardipojad" tegid kaldaäärses vees rahulikult oma toimetusi. Ning neeme varjupoolses küljes olid õitsemist alustanud ilusad kõrged põdrakanepid, kes samuti olid eelnevate kuumade ja kuivade ilmade kiuste endale meelepärase kasvukoha leidnud.

Olin aastaid tagasi kunstiõpetaja, kuid elu pakkus vahepeal teisi uusi ja põnevaid väljakutseid ning kuigi hing ihkas kunstiga tegelemist, jäi see siiski tahaplaanile ja leidis suures mahus asendust fotograafia näol, mis on kiirem lahendus ümbritseva ilu jäädvustamiseks. Nüüd siis olen aga jälle kunstiõpetaja.

Kui oktoobris Täiskasvanud Õppija Nädalal (TÕN) tuli teemaks, kas Linnamäel ka mingi õpituba teha, siis mõtlesime Evega, et võiksime proovida täiskasvanutele pakkuda joonistamistundi.  Et kas üldse on huvilisi ja kui on, kas tahetakse edaspidi ka veel kokku tulla ja mida üldse õpitoas teha. Esimesel korral oli osalejaid kümmekond ja leppisime kokku, et hakkame kohtuma kaks korda kuus teisipäeva õhtuti. Ning õppijate sooviks oli õppida erinevaid kunstitehnikaid ja tundma õppida kaasaegseid joonistamise vahendeid. Nii olemegi kohtunud juba kümme korda, iga kord ise teema. Oleme joonistanud käe soojaks Zentangle'i tehnikaga tutvudes, maalinud õrnasid akvarelle, joonistanud tintenpeniga ja varjutanud pliiatsiga ning kavas on pastellimaal. 

Ning lisaks kunsti loomisele on meil toimunud ka põnevaid kohtumisi Haapsalu Kunstikooli täiskasvanute õpperühmaga. Veebruaris tulid Haapsalu õppijad külla meile Linnamäele, tegid meile autorituuri LAS majas toimunud näitusel ja maalisid koos meiega. ​Märtsis kutsuti meie joonistajaid Haapsalu Kunstikooli taas vaatama näitust ning maalima õpetaja Aide Leit-Lepmetsa käe all.

Ning kunstiõpetajaks olemine on andnud mulle põhjust ka ise kunstivahendid kätte haarata, et meenutada kunstioskusi, kas on need aastatega ka rooste läinud. Õnneks on põhitõed ikka meeles ja oskused käes alles ning palju rõõmu on ka uute kaasaegsete kunstivahendite kasutamisest.

Ning juba on märgatud mu tegemisi kunstiõpetajana ja mind kutsuti koolitama Haapsalu Pitsikeskusesse, kus maalisime, joonistasime ja meisterdasime koos tublide käsitöönaistega rahaümbrikke. 

Ja nii ma olen jõudnudki samm-sammult tagasi kunsti loomise ja õpetamiseni ning mul on hea meel jagada oma oskusi neile, kes sellest samuti rõõmu tunnevad.

Samal nädalal sai läbi kaks paralleelset Canva programmiga turundusmaterjalide koostamise koolitust väikeettevõtjatele Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Majanduskoolis. Haapsalus oli õppijaid 10, Tallinnas 20.
Kirjutasin oma viimases kirjas õpilastele: "Olite tõeliselt vahva grupp ja mul oli suur rõõm teie oskuste arengut näha ning teile oma teadmisi jagada!" . 

Ühe õppija tagasiside kursuse lõpus:
Kerlin: "Kursusel osalemine andis kujundamisel täiesti uue suuna. See on see, millega tahaksin igapäevaselt tegeleda. Kursus kursuse järel sain aina enam teadmisi kui lihtne on kujundada ja kui ägedaid asju on võimalik teha suhteliselt kerge vaevaga. Alati oli tunne et on soov uuesti minna ja ei soovinud kordagi puududa. Aile on väga asjalik ja rahulik koolitaja. Motiveerib ja samas annab ka konstruktiivset kriitikat ning sisendab alati et vaja on jälgida oma sisemist soovi aga samas ka hankida inspiratsiooni teistelt."

Ning siia lõppu lisan ühe ülesande, mida kursuslased lahendasid siis, kui Canva programmi kasutamise oskusi juba päris palju oli kogunenud. Andsin ette lähteülesande saavutada sarnane kujundus, mida olin ise kunagi Adobe Illustratoriga kujundanud. Ja nad kõik said suurepäraselt ja omanäoliselt tööga hakkama!

Ühel ja samal nädalal sain kaks väga tähtsat tunnustust, mille eest olen ma tänulik minu märkajatele, esitajatele ja otsustajatele. Ma tunnen, et töö, mida olen aastaid teinud, koolitades täiskasvanud õppijaid, pole olnud asjata ning jätkan seda tööd samas tuules edasi jagades kõike, mida tean, oskan ja armastan oma õpilastega.
Kõigepealt teisipäeval, kui Haapsalu Kutsehariduskeskuse aulas toimus Läänemaa täiskasvanuhariduse ja Aasta õpetaja tunnustusürituse, sain ma Läänemaa Aasta koolitaja 2022 tunnuskirja, palju õnnitlusi ja häid soove ning rõõmsaid emotsioone. Lisaks lilledele ja kingitustele sain ma ka Läänemaa aasta koolitaja märgise, mida võin kasutada oma kodulehel ja e-kirjades.

Teine, veelgi tähtsam tunnustus saabus vabariiklikul Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) tunnustusüritusel nädala lõpus reedel, kui olin kutsutud TalTechi Mectory majja. Sain Aasta koolitaja 2022 eripreemia ning mul oli au olla laval koos seitsme tubli väljavalitud inimesega, kes teevad oma tegemisi sära silmis ja on eeskujuks paljudele. Sain käepigistuse haridusministrilt Tõnis Lukaselt ja Andrase juhatajalt Ene Käpalt ning mind olid õnnitlema tulnud sellele üsnagi privaatsele üritusele head kolleegid HKHK-st ning mu noorim tütar Reili.
Ning samal nädalal sain ma veel teisegi märgise, mis tähistab minu staatust Aasta koolitaja 2022 eripreemia laureaadina.  

SA Läänemaa ja Lääne-Nigula valla noortekeskuste koostöös sündis vahva projekt, mille eesmärgiks on tutvustada noortele karjäärilaagri käigus erinevaid ameteid ja ettevõtteid. Juba kevadel olin andnud nõusoleku, et tulen laagrisse koolitama, kuidas paremini telefoniga pildistada, kuidas mobiilis fotosid töödelda, kollaaže luua ja videot monteerida. Neid kõiki tegevusi võimaldab InShot äpp, mida ma ka noortele tutvustasin. Peale minu koolitust said noored kohe oma uusi oskusi praktiseerima hakata, sest juba samal õhtul külastati esimesi lähikonnas asuvaid ettevõtteid.

Taas kord pöörduti minu poole, et ma tutvustaksin huvilistele permakultuuri põhimõtteid oma aias. Olin heameelega nõus  oma kogemusi jagama.

Bussitäis Risti ja Piirsalu piirkonna aiahuvilisi alustas oma aiareisi kohe hommikul Tammeoru  garaažikinos, kus jagasime vastastikku oma kogemusi ja arutlesime permakultuuri teemadel. Pildid vaadatud ja jutud räägitud, siis oli aeg väikese ringkäigu jaoks aias. Samal ajal, kui mina rääkisin ja aeda näitasin, tegeles vanaisa Tõnu lastega, sest meil olid parajasti just ka lastehoiupäevad. 

Päev jätkus vastavalt kavale Linnamäe ja Noarootsi põnevates aedades ning lõppes õhtul Österby sadamakohviku külastusega. Aiareisi korraldajaks oli Marje Viigipuu Piirsalu külaseltsist. Selle päeva fotod jäädvustas Ahto Viigipuu.

Kodukant Läänemaa pöördus minu poole, kas oleksin nõus rääkima huvilistele permakultuurist. Olen ise permapeenardega tegelenud kümmekond aastat ning elades maal keset loodust, on permakultuuri põhimõtetega arvestamine osa igapäevasest elust ja ellusuhtumisest. Ühe korra varem, on mind kutsutud kohalikele oma tegemistest rääkima ning mind on üles leidnud ka ajakiri Tiiu, kus permapeenarde lugu on ajakirjas avaldatud. 
Kodukant Läänemaa korraldas maikuus aianduskoolituste sarja uusaednikele - inimestele, kes on asunud maale elama ning kes vajaksid rohkem teadmisi aiandusest. Olin ette valmistanud esitluse oma tegemistest permakultuuri valdkonnas ning laiemalt permakultuuri filosoofiast ja põhimõtetest. Minu heaks kaaslaseks koolituspäeval sai teine kohalik hobiaednik Eve, kes innustatuna permakultuurist on peenarde multšimise veel palju laiemalt ette võtnud.
​Koolitus oli päris populaarne, uudistama tuli ligikaudu paarkümmend aiandushuvilist. Meie koduses Tammeoru garaažikinos vaatasime esitlust ja  jagasime oma kogemusi, seejärel väike tiir põhupeenarde vahel ja sealt edasi juba Mõisakülla Urge tallu. Perenaine Eve tegi meile aias ringkäigu, rääkis oma lugu ja tegime koos valmis ka ühe permapeenra.
Kodukant Läänemaa hinnangul jäid koolitusel osalejad koolituspäevaga väga rahule ja said sellest palju innustust ning meile Evega tehti ettepanek järgmise samalaadse koolituse läbiviimiseks edaspidi uutele huvilistele. Kuid polnudki vaja kaua oodata - meile tuli kutse viia permakultuuri koolitus läbi Piirsalu külaseltsi aiandushuvilistele inimestele juba sel suvel juulikuu lõpus. Ning kui huvilisi veel leidub, oleme valmis oma kogemusi veelgi rohkem jagama, sest meile on loodusega koos toimetamine ning looduse säästmine väga olulised.

Märtsist maikuu lõpuni kohtusid igal neljapäeva õhtul kutsehariduskeskuse arvutiklassis 10 tublit väikettevõtjat, kes soovisid saada juurde teadmisi, kuidas teha paremaid tootefotosid ning kujundada turundusmaterjale. Väike osa tehtud töödest jõudis ka siia blogisse meenutamaks ühte tublit ja õpihimulist seltskonda. Edu neile nende edaspidistes ettevõtmistes!