Viimati koolitasin ilukirjahuvilisi 2 aastat tagasi ja poleks ka praegu veel ise uut koolitust välja pakkunud, kui minu poole poleks pöördunud lillepoe omanik, kes tundis huvi, kas meil on tulemas kalligraafiakoolitusi, et saata oma uusi töötajaid õppima kirjutama õnnitluskaarte ja leinalinte. Vatsasin, et muidugi on, kui on soovijaid ning minu üllatuseks oli soovijaid väga palju - grupp täitus kiiresti ning nii mõnigi hiline ärkaja jäi seekord ukse taha. Õppijad olid väga innukad ja püüdlikud ning koolituse lõppudes oli nende sooviks, et klubi vormis võiksime kooskäimist jätkata. Kahjuks tungis jälle peale see hull koroonaaaeg ning kõik toredad kooskäimise plaanid said lükatud teadmata tulevikku. Ukse taha jäänutele on kavas aga juba sügisel taas uus kalligraafiakoolitus.

Sel aastal leidsin uue niši oma fotograafiaalases tegevuses - tuli hakata õpetama toidufotograafiat tulevastele pagaritele. Valmistusin selleks hoolega. Läbisin toidufotograafia kursuse, töötasin läbi mitmeid materjale ja koostasin õppematerjalid. Lisaks hakkasin ka praktiseerima toitude pildistamist oma hea sõbra toidutoodete tutvustamiseks kasutades selleks nii koduseid tingimusi kui ka stuudiovalgustuse võimalusi. 

HKHK-s lõppes fotokoolitus. Seekord oli kõik teistmoodi, kui tavaliselt. Oli eriolukord ja kokku saada ei tohtinud. Esimesed koolituspäevad tuli meil teha täiesti e-kursusena, kuid olin õnneks selleks ette valmistanud mitu videokursust. Kolmandal koolitusnädalal enam e-kursusena jätkata ei saanud, sest kaamerad tahtsid tundmaõppimist. Ning jällegi läks õnneks - ministeeriumi poolt tuli luba väikeses grupis õppetöö läbiviimiseks! Nii saimegi maikuu keskel ka silmast silma viimaks kokku ja jätkasime kaamera uurimist klassiruumis. Nagu tavaliselt, panime ka seekord  kursuse lõpuks kokku fotonäituse, kuid seda siiski ainult virtuaalselt. Et praktilise õpetuse võlga õpilaste ees veidigi vähendada, kutsusin ma seltskonna veel peale kursuse lõppemist kokku Salajõele pildistama voolavat vett. Tulid need, kes said ning nii mõnigi nõks, mis klassitunnis puudu jäi, sai praktilises tunnis selgeks.

Minu loodusgiidi eriala I kursuse õpilaste traditsiooniline loodusfotonäitus toimus sel aastal Läänemaa Loodusfestivali raames ja virtuaalselt - nii nagu kõik selle aasta koroonaaja ettevõtmised. Kuna viisime näituse läbi veebis, siis oli võimalus näitusele välja panna rohkem fotosid, kui tavaliselt, kui fotokapad seinale riputame ja näituse avame.  Hääletus parimate fotode valimiseks toimus samuti veebis - võitjaks said need fotograafid, kelle tööd kõige rohkem hääli said.

Võitjateks osutusid:
I koht Aili Hagala "Ciconia ciconia"  ja "Formica iter"
II koht Elena Viirlaid "2+2 neile ei kehti" ja "Ema ja laps"
III koht Ly Kuzmin "Oli kord sadam", "Õhtu Tallinna lähistel", "Valgejõe vormid", "50 shades of green"
Äramärkimist väärisid veel Sirle Puusta, Irena Raudla, Liina Eik'i ja Havo Türk'i fotod.

Juba teist korda lasime teha minu loodusturismi korralduse õpilaste fotograafia tundide raames tehtud loodusfotodest fotolõuendid, et kinkida need autorite loal kooli koostööpartneritele. Valisin välja nelja õpperühma parimad maastikud ja loodusvaated, mis võiks sobida koju või kontorisse. Andsime fotod üle kooli koostööpartnerite tänuõhtusöögil. Fotodest tegime ka näituse kooli aulasse.
Fotode autorid: Taja Martin, Margus Maripuu, Tiina Männapsoo, Kaia Kullamaa, Ingo Valgma, Riina Laurimaa, Karin Küünarpuu, Maris Meriste, Sille Tamm, Mari-Ann Kallas, Külliki Kajasalu, Imbi Jensen, Cornelia Kotto.

Jälle on kevad ja loodusturismi õppijatel aeg teha kokkuvõtteid aasta jooksul fotograafias õpitust. Seekordne näitus hakkab silma paari asja poolest. Kõigepealt see, et näitusel on palju sinist taevast. Ning teiseks - sellel näitusel on väga vähe metslinde-loomi. Ainult üks liblikas ja konn ning koduloom hobune ja seegi inimesega koos. 
Igal aastal valitakse välja parimad loodusfotod. Näitusekülastajate hinnagul osutusid võitjateks:

• I koht Marika Kiil “Pärlipüünis”
• II koht Cornelia Kotto “Triibuline”
• III koht Külliki Kajasalu “Pastelne vaikus”

Õnneliku juhuse tahtel sündis nii, et tekstiilitöö eriala fotograafiatundide ajaks sai kooli aulasse üles silmuskudujate koolitööde näitus. Et jäädvustada tehtud tööd nii kooli kui autorite jaoks, sai praktilise fotograafiatunni sisuks käsitöötoodete pildistamine. 

Kooli fotostuudiost toodi saali vajalik tehnika - stuudiovälgud, kaamera ja statiiv ning välja valitud sobilik pildistamispaik. Aula hallid seinad olid heaks neutraalseks taustaks nii heledatele haapsalu sallidele kui ka värvikamatele kudumitele.

Õppijad said osaleda nii esemete paigutamises kui pildistamises. Hea valgusega hästi kadreeritud ning korrektselt sätitud esemete fotod vajasid hiljem minimaalselt fototöötlust, hoidsid kokku tegijate aega ning said kiiresti avaldatud internetis. 

Roosta Puhkekülas avati HKHK loodusgiidi eriala õpilaste loodusfotonäitus. Fotode autoriteks olid täiskasvanud õppijad, kes  möödunud õppeaastal läbisid fotograafia algkursuse. Traditsiooniliselt lõpeb kursus igal kevadel fotonäitusega. Eelmise kevade kahe õpperühma õpilaste tööd olid väljas Haapsalu Kutsehariduskeskuses toimunud esimesel Läänemaa Loodusfestivalil, kust need siis edasi Roostale rändasid, et veelgi rohkem Läänemaa inimeste ja külaliste silma rõõmustada.

Olen viis aastat  oma aias praktiseerinud permakultuuri ning loodusega kooskõlas tegutsemist. Nüüd kutsuti mind Linnamäe aiandushuvilistele oma kogemusi jagama. Olen aastaid olnud õpetaja ja koolitaja loovate  kunstide ja käsitöö valdkonnas, kuid aianduse alal oma teadmiste jagamine oli mulle täiesti uus, huvitav ning väga südamelähedane teema.  Kes teab, kui on huvilisi, võin seda teinekordki teha!

Silma Õpikojas korraldati sügisesel koolivaheajal loodusfotograafia laager algkooliõpilastele ja mind kutsuti laagri ühte päeva sisustama. Lapsi oli kohal nii Saarest kui Harjust, kõik toredad ja õpihimulised ning sellised vahvad, kes oskavad märgata loodust ja tahavad seda ka pildile jäädvustada. 
Arutasime, mis on loodusfotograafia, mida võiks piltidel kujutada  ja mida mitte ning  lahkasime hea loodusfoto saladusi.   Kuna õues sadas esimene lõrtsine lumi, siis pikalt õues pildistamist ei saanud ette võtta, kuid  nii palju kui ilm  vähegi lubas, proovisime ka õpitut praktikas kasutada.  Pärast valisime välja paremad fotod, vaatasime neid üheskoos, kiitsime ja pidasime aru, mis võiks paremini olla.  
Usun, et lapsena tärganud huvi looduse vastu ning fotograafia algteadmised viivad nii mõnegi tüdruku või poisi kiiremini päris loodusfotograafia radadele.