Käisin jõulupilte pildistamas ühes toredas peres, kus järeltulijateks olid kõik vahvad samaealised poisipõnnid ning kelle seltskonda oli äsja üks väike Pöial-Liisi sündinud.

Sain kutse olla Piilama jõululaadal fotograafiks ja seada pildistamiseks üles oma jõulufoto nurk. Laat oli tore, kauplejaid ja külastajaid palju, muusikat ja tantsu jagus kogu laadapäevaks, lapsi lõbustasid Lotte ja Adalbert ning lõpuks jõudis kohale ka jõuluvana. Ühe väikese läbilõike laadalistest sain oma jõulustuudios ka pildile püütud - nii esinejaid, külalisi kui ka korraldajaid.
Aitäh vahva laada korraldajatele ja suure töö tegijatele!

Kui kooliõde Kai mu poole pöördus ja küsis, kas ma tuleksin tema poja abielutseremooniat pildistama, olin ma veidi kõhklev. Ma ei ole varem olnud pulmafotograaf ja ülesanne on väga vastutusrikas, sest pulmafotod jäävad abielupaari saatma kogu elu ning need pärandatakse järeltulevatele põlvedele. Ütlesin Kaile, et kui tellija ootused ja minu oskused kokku sobivad, siis olen valmis proovima. 

Olime kokku leppinud, et tulen lõuna paiku ja alustame ilupiltidega Kiideva paadisadamas. Olin paiga ka eelnevalt üle vaadanud ja mõtteid kogunud, mida ja kuidas võiks pildistada ning kuigi pildistasime väikeses piirkonnas, saime jäädvustada väga mitmeid erinevaid stseene ja hetki. Ilm oli valdavalt pilvealuse päikesega ning toredaid paiku pildistamiseks leidus ka vanade rannaremmelgate vahel.

Siis kogunes pulmarahvas abielutseremooniat tunnistama, sai jäädvustatud ühiseid hetki õnnitlejatega - pere ja sõpradega.

Ning seejärel suunduti peopaika, mida jäävad meenutama fotod pulmalauast ja pulmaseltskonna tegemistest.

Oli plaan minna Saaremaale külla tütre perele ja kuna Reet oli valmis saanud jälle ühe ühe hiigelsuure ja hiigelilusa Haapsalu salli, siis lubasin kaasa võtta ka kaamera. Keskpäevane fotosessioon punase salliga vanade traktorite taustal oli inspireeriv ning vanad roostes masinad heaks kontrastiks uuele ja ilusale.

Sama päeva õhtul jõudsime ka Harilaiule, mis oma hingematva lihtsa iluga kujunes spontaanselt veelgi suuremaks pildistamispaigaks.

Tagasiteel Harilaiult kohtasime rikkalikke lillevälju ja merikapsapõlde ning meie teele jäi ka üks vana kuunar. 

Meil oli Kariniga juba ammu plaan pildistada mere ääres loojuva päikese kumas perepilte. Esimesed plaanid sattusid aega, kus ilm oli päris külm. Nüüd uuel katsel vedas nii sooja ilma kui päikesepaistega. Väikest Oskarit tuli rõõmustama ka kohalik kiisu ning laps ja loom oma loomulikus olekus jäid kõik pildile väga ehedalt ja poseerimata.

Reet tuli Saaremaalt, kaasas tema oma kätetööna värskelt valmis saanud suur nelja ruutmeetrine roosa Haapsalu sall. Loomulikult olin ma rõõmuga nõus seda imelist kätetööd koos loojaga pildistama.
Laupäeva varahommik algas meil mõnusa roosa päikesekumaga, kuid samas tohutute tuuleiilidega, nii et õue peal lendasid lisaks tammelehtedele ka pingid ja lauad ning lagedamates paikades oli õhk päris jäine. Otsisime varjulisemaid kohti, et suveriietuses modell päris ära ei külmuks ning samas saaksime pildile püüda sooja hommikuvalguse.  Külmade tuulehoogude kiuste sai fotosessioon päris kiiresti tehtud ja väike valik fotosid annab ülevaate sellest õrnast hiiglaslike mõõtmetega käsitööst. 

Anželika küsis, kas oleksin nõus tulema tegema fotosid tema Pilatese stuudiosse. Selliseid tavalisemaid, kus ta ise teeb treeningpingil harjutusi ja teistsuguseid, natuke võimatuid ja naljakaid, mida tuleb Photoshopis kokku panna, kuid mis köidavad kindlasti rohkem tähelepanu. Olin rõõmuga nõus ja saime laupäeval stuudios kokku. Pildistasin lisavalgusega ning kasutasin taustana stuudio helehalli seina. Lisaks treeningpingile otsisime tagaruumist välja ka teisi spordivahendeid, millega fotosid rõõmsamaks muuta. Ning nüüd on pildid sorteeritud ja töödeldud ning ootan põnevusega pilte  TerviseStuudio kodulehel ja sotsiaalmeedias .

Ühel lumisel talvepäeval kutsus Marko mind Silma Õpikotta matkamängu ja selle tegevusi jäädvustama. Kohale oli tulnud tore neljane seltskond Pärnumaalt ja sain teha koos vaprate reisisellidega kaasa kogu matka. Perega oli kaasas väikene koerake Välk, kes oma madalatel jalgadel pika matkatee kaasa tegi ja kõiges osaline oli. Kui puhkepauside ajal külm kimbutama kippus, siis sai kutsu sülesoojas jälle jõudu juurde, et teekond lõpuni käia. 

Umbes samal ajal, kui matkalised õpikotta Joel Kannimäe maitsvaid sööke proovima jõudisd, saabus merejäält üks teine värviline seltskond tõukekelkudega. Kuigi jää oli sulavett täis ja merejääl kõva tuul, jõudis rahulolev ja õnnelik seltskond samuti täpselt söögiajaks kohale.

Kindlasti jääb see päev veel pikaks ajaks meelde nii matkalistele kui kelgutajatele ning on tore, et ikka leidub lapsevanemaid, kes trotsides lund ja tuuli oma lastele selliseid elamusi pakuvad ning muidugi suur tänu Silma Õpikojale, kes seda kõike korraldab, et inimesi loodusesse tuua.

Juhtus nii, et ühel päeval helistas Tiia (allpool oleva foto staar) ja küsis, kas saaksin olla abiks, kui ERR tuleb temast filmilõiku tegema ja oma stuudiot laenata. Muidugi lubasin! Kui aga saatetiim kohale jõudis, selgus, et olin mõnest asjast sootuks valesti aru saanud. Nimelt oodati, et ma ka päriselt Tiiat pildistaksin, sest kaameramehel Tallinnas oli äpardus juhtunud ning ta oli vajalikud kaadrid kustutanud. Niisiis lavastati Tiia lugu uuesti ning terve seeria fotosid sai säravast modellist ka tehtud.
Saatelõiku Tiiaga vaatasime aga ERR Ringvaate saates pool nädalat hiljem, kus elurõõmus "vitamiinitüdruk" oma elust ja tegemistest rääkis. Ning mõneks sekundiks pääses ka fotograaf filmikaadrisse.

Tekstiilkäsitöö õpilased tundsid rõõmu käsitööde pildistamisest, kui tootefotograafia tunnis oli ülesandeks pildistada käsitöötooteid. Fotostuudio oma ruumivõimalustega, erinevate taustade ja välklampidega pakkus ohtrasti ideid erinevateks vaatenurkadeks ning asenditeks. Kõige agaramateks fotograafideks olid Hedvi, Riina ja Raili. Osa õppijatest olid sellel nädalal kooli tulnud rahvariietes ja pildile sai jäädvustatud ka rahvariiete ilu.