Kui ma Saaremaale jõudsin, siis oli Reedal jälle mitu imekaunist ja hiigelsuurt haapsalu salli valmis saanud, mis pildistamist vajasid. Läksime juba tuttavasse pildistamispaika muuli lõppu vana laevavraki juurde ja saime seekord hoopis teist nägu sallifotod kui eelnevatel kordadel.

Ühe suvise juubeli käigus sain pildistada mere ääres ka ühte toredat peret. Kuna päike oli väga ere, siis oli pildistamine päris keeruline, kuid siiski leidsime ka päiksevarjulisi paiku või jätsime pildistamisel valguse selja taha.

Reedel, 16. juuni õhtul toimus Altmõisa külalistemajas viimaks kauaoodatud raamatuesitlus - autor Külli Leppik, kujundus Erki Rammo, fotod - kümme Haapsalu Fotoklubi fotograafi. Raamat sai nimeks "Unenäolised hetked väikese Eesti läänerannikul".  Olime kaks aastat olnud selles protsessis, muudkui pildistades juurde fotosid, mida kunstniku fantaasia ette kujutas ning viimaks, kui ka head toetajad ja sponsorid leitud, jõudis raamat ka maikuus trükikotta ning suve hakul raamatupoodidesse.

Raamatuesitluse jäädvustas fotodena Lääne Elu ajakirjanik Malle-Liisa Raigla. Rohkem pilte ja väikest nupukest saab näha Lääne Elu online väljaandes.

Külli Leppiku fotoraamatus "Unenäolised hetked väikese Eesti läänerannikul" ei ole kirjas taime- ja linnuliikide ega randade nimesid, kuid kõik liblikad, lilled, lapsed ja valgus läbi nelja aastaaja on pildistatud Lääne-Eesti randades ja niitudel. Liblikad lendavad raamatu piltidel ka talvel ja hoolikas vaataja leiab kevadet ka sügises ja talves, sest raamat on üks suur unenägu - unenägu Läänemaast ning unenäos võib kõike juhtuda.

Katkend raamatust:
Läänemaa....
Õhuline, kerge, helge tunne saadab meid siin.
Maast lahti, aga jalgupidi vees.
Merevees. Aga pilved laeks.
Kandume kõrgustesse, kandume kaugustesse.
Ja samas oleme nii lähedal.
Lähedal maale, lähedal merele, lähedal iseendale.
See lähedus on nii hea. Nii turvaline.
Pelgupaik, mis ei unune.
/Külli Leppik/

Kui tunned, et vajaksid just sellist raamatut, et kinkida seda oma sõpradele kaugemalt või lähedalt või neile, kelle juured või hing on Läänemaal, siis veel on saada piiratud koguses fotoraamatuid. Raamatu hind 15 EUR. Kirjuta mulle messengeris ja lepime kokku, kuidas raamatud kätte saada.

Katkend raamatust:
Läänerannikul peatuvad rändlinnud.
Peatume meiegi.
Siinne valgus on eriline. See meid vist esmalt võluski.
Nüüd oleme siin vanad tuttavad.
Ahmime endasse hetki ja muljeid.
Igal aastal on need omamoodi, aga ikka veidi unenäolised. Ei teagi miks.
See võlumaailm, mis ümberringi, kütkestab igaüht, kes seda näeb ja tajub.
Tulge selle maailma külalisteks ja veenduge ise!
/Külli Leppik/

Selles raamatus leidub kolmandiku jagu ka minu loodusfotosid ja -lavastusi laste, lammaste ja Altmõisa detailidega kokku sulatatuna teiste fotograafide piltidega, nii et vahel on endalgi raske aru saada, millised fotod on üheks looks kokku võlunud raamatu autor Külli Leppik ja kujundaja Erki Rammo. 

Juba ammu oli Marje minult küsinud, kas oleksin nõus tulema pildistama lasteaia lõpupeole, kui tema rühm lõpetab. Ütlesin "jah"-sõna  ja leppisin kokku hinnas, aga alles hiljem sain teada, et pean järgmisel hommikul startima Assooridele. Ning kui ka lapsevanemad olid nõus, et pildid saavad valmis veidi hiljem, siis jäi kokkulepe jõusse.

Käisin jõulupilte pildistamas ühes toredas peres, kus järeltulijateks olid kõik vahvad samaealised poisipõnnid ning kelle seltskonda oli äsja üks väike Pöial-Liisi sündinud.

Sain kutse olla Piilama jõululaadal fotograafiks ja seada pildistamiseks üles oma jõulufoto nurk. Laat oli tore, kauplejaid ja külastajaid palju, muusikat ja tantsu jagus kogu laadapäevaks, lapsi lõbustasid Lotte ja Adalbert ning lõpuks jõudis kohale ka jõuluvana. Ühe väikese läbilõike laadalistest sain oma jõulustuudios ka pildile püütud - nii esinejaid, külalisi kui ka korraldajaid.
Aitäh vahva laada korraldajatele ja suure töö tegijatele!

Kui kooliõde Kai mu poole pöördus ja küsis, kas ma tuleksin tema poja abielutseremooniat pildistama, olin ma veidi kõhklev. Ma ei ole varem olnud pulmafotograaf ja ülesanne on väga vastutusrikas, sest pulmafotod jäävad abielupaari saatma kogu elu ning need pärandatakse järeltulevatele põlvedele. Ütlesin Kaile, et kui tellija ootused ja minu oskused kokku sobivad, siis olen valmis proovima. 

Olime kokku leppinud, et tulen lõuna paiku ja alustame ilupiltidega Kiideva paadisadamas. Olin paiga ka eelnevalt üle vaadanud ja mõtteid kogunud, mida ja kuidas võiks pildistada ning kuigi pildistasime väikeses piirkonnas, saime jäädvustada väga mitmeid erinevaid stseene ja hetki. Ilm oli valdavalt pilvealuse päikesega ning toredaid paiku pildistamiseks leidus ka vanade rannaremmelgate vahel.

Siis kogunes pulmarahvas abielutseremooniat tunnistama, sai jäädvustatud ühiseid hetki õnnitlejatega - pere ja sõpradega.

Ning seejärel suunduti peopaika, mida jäävad meenutama fotod pulmalauast ja pulmaseltskonna tegemistest.

Oli plaan minna Saaremaale külla tütre perele ja kuna Reet oli valmis saanud jälle ühe ühe hiigelsuure ja hiigelilusa Haapsalu salli, siis lubasin kaasa võtta ka kaamera. Keskpäevane fotosessioon punase salliga vanade traktorite taustal oli inspireeriv ning vanad roostes masinad heaks kontrastiks uuele ja ilusale.

Sama päeva õhtul jõudsime ka Harilaiule, mis oma hingematva lihtsa iluga kujunes spontaanselt veelgi suuremaks pildistamispaigaks.

Tagasiteel Harilaiult kohtasime rikkalikke lillevälju ja merikapsapõlde ning meie teele jäi ka üks vana kuunar. 

Meil oli Kariniga juba ammu plaan pildistada mere ääres loojuva päikese kumas perepilte. Esimesed plaanid sattusid aega, kus ilm oli päris külm. Nüüd uuel katsel vedas nii sooja ilma kui päikesepaistega. Väikest Oskarit tuli rõõmustama ka kohalik kiisu ning laps ja loom oma loomulikus olekus jäid kõik pildile väga ehedalt ja poseerimata.

Reet tuli Saaremaalt, kaasas tema oma kätetööna värskelt valmis saanud suur nelja ruutmeetrine roosa Haapsalu sall. Loomulikult olin ma rõõmuga nõus seda imelist kätetööd koos loojaga pildistama.
Laupäeva varahommik algas meil mõnusa roosa päikesekumaga, kuid samas tohutute tuuleiilidega, nii et õue peal lendasid lisaks tammelehtedele ka pingid ja lauad ning lagedamates paikades oli õhk päris jäine. Otsisime varjulisemaid kohti, et suveriietuses modell päris ära ei külmuks ning samas saaksime pildile püüda sooja hommikuvalguse.  Külmade tuulehoogude kiuste sai fotosessioon päris kiiresti tehtud ja väike valik fotosid annab ülevaate sellest õrnast hiiglaslike mõõtmetega käsitööst.