Olin aastaid tagasi kunstiõpetaja, kuid elu pakkus vahepeal teisi uusi ja põnevaid väljakutseid ning kuigi hing ihkas kunstiga tegelemist, jäi see siiski tahaplaanile ja leidis suures mahus asendust fotograafia näol, mis on kiirem lahendus ümbritseva ilu jäädvustamiseks. Nüüd siis olen aga jälle kunstiõpetaja.

Kui oktoobris Täiskasvanud Õppija Nädalal (TÕN) tuli teemaks, kas Linnamäel ka mingi õpituba teha, siis mõtlesime Evega, et võiksime proovida täiskasvanutele pakkuda joonistamistundi.  Et kas üldse on huvilisi ja kui on, kas tahetakse edaspidi ka veel kokku tulla ja mida üldse õpitoas teha. Esimesel korral oli osalejaid kümmekond ja leppisime kokku, et hakkame kohtuma kaks korda kuus teisipäeva õhtuti. Ning õppijate sooviks oli õppida erinevaid kunstitehnikaid ja tundma õppida kaasaegseid joonistamise vahendeid. Nii olemegi kohtunud juba kümme korda, iga kord ise teema. Oleme joonistanud käe soojaks Zentangle'i tehnikaga tutvudes, maalinud õrnasid akvarelle, joonistanud tintenpeniga ja varjutanud pliiatsiga ning kavas on pastellimaal. 

Ning lisaks kunsti loomisele on meil toimunud ka põnevaid kohtumisi Haapsalu Kunstikooli täiskasvanute õpperühmaga. Veebruaris tulid Haapsalu õppijad külla meile Linnamäele, tegid meile autorituuri LAS majas toimunud näitusel ja maalisid koos meiega. ​Märtsis kutsuti meie joonistajaid Haapsalu Kunstikooli taas vaatama näitust ning maalima õpetaja Aide Leit-Lepmetsa käe all.

Ning kunstiõpetajaks olemine on andnud mulle põhjust ka ise kunstivahendid kätte haarata, et meenutada kunstioskusi, kas on need aastatega ka rooste läinud. Õnneks on põhitõed ikka meeles ja oskused käes alles ning palju rõõmu on ka uute kaasaegsete kunstivahendite kasutamisest.

Ning juba on märgatud mu tegemisi kunstiõpetajana ja mind kutsuti koolitama Haapsalu Pitsikeskusesse, kus maalisime, joonistasime ja meisterdasime koos tublide käsitöönaistega rahaümbrikke. 

Ja nii ma olen jõudnudki samm-sammult tagasi kunsti loomise ja õpetamiseni ning mul on hea meel jagada oma oskusi neile, kes sellest samuti rõõmu tunnevad.

Väljavõte Linnamäe Arenguseltsi kodulehelt:
Oru küla Metsanurga Veinimaja pererahva Relika Aviste ja Andres Aviste korraldatud tantsuõhtul tantsiti seekord väärika 51-aastase lavastaažiga legendaarse orkestri (nagu nad ise end nimetasid ) Kukerpillide hoogsate lugude saatel.
Omavahel öeldes viisid just Kukerpillid 49 aastat tagasi Linnamäe kolhoosi kaskedega kaunistatud töökojas toimunud peol kokku ühe Jalukse küla juurtega noormehe ja Oru küla neiu, kes on tänaseks neli tubli poega üles kasvatanud ja ligi poole sajandi möödudes eilsel peol taas Kukerpillide saatel tantsu lõid! 
Ei osanud tolle kolhoosipeo ajal vaid paar aastat tegutsenud Kukridki siis aimata, et nad vähemalt 50 aastat veel kindlasti koos mängivad.
Igatahes oli taaskord vahva pidu ning eriti rõõmustav oli see, et ka suur laudkond kohalikke noori vihtusid emade-isade aegse muusika saatel tantsida! 

Peofotod Aile Nõupuu

Käisin jõulupilte pildistamas ühes toredas peres, kus järeltulijateks olid kõik vahvad samaealised poisipõnnid ning kelle seltskonda oli äsja üks väike Pöial-Liisi sündinud.

Menuansambel Regatt oli kutsutud Oru Kultuurisaali pereklubi tantsuõhtule. Osalejad olid riides stiilselt retrohõngulistes 80-ndate aastate kostüümides. Tantsupõrand oli tantsijatest tulvil ja meeleolu väga lõbus.
Olin sellel tantsuõhtul tegemas fotograafi tööd. Pildistasin pidu ja olin üles seadnud fotonurga, kus soovijad said ennast pildistada lasta. 

Tantsuõhtu fotod

Sain kutse olla Piilama jõululaadal fotograafiks ja seada pildistamiseks üles oma jõulufoto nurk. Laat oli tore, kauplejaid ja külastajaid palju, muusikat ja tantsu jagus kogu laadapäevaks, lapsi lõbustasid Lotte ja Adalbert ning lõpuks jõudis kohale ka jõuluvana. Ühe väikese läbilõike laadalistest sain oma jõulustuudios ka pildile püütud - nii esinejaid, külalisi kui ka korraldajaid.
Aitäh vahva laada korraldajatele ja suure töö tegijatele!

Käisin pildistamas Haapsalu City Cafe uut menüüd, mis tundub tulevat põnev ja prantsusepärane. Usun, et astun ise sinna kohvikusse edaspidi ka ise sagedamini sisse!

Hea kolleeg ja puidutööde meister palus mul pildistada puidust lambikuplit enne, kui ta selle tellijale üle annab.  Olen ta tooteid ennegi pildistanud ja must taust naturaalse puidu pildistamiseks on enamasti hästi sobinud. Tundub, et ka seekord!

Samal nädalal sai läbi kaks paralleelset Canva programmiga turundusmaterjalide koostamise koolitust väikeettevõtjatele Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Majanduskoolis. Haapsalus oli õppijaid 10, Tallinnas 20.
Kirjutasin oma viimases kirjas õpilastele: "Olite tõeliselt vahva grupp ja mul oli suur rõõm teie oskuste arengut näha ning teile oma teadmisi jagada!" . 

Ühe õppija tagasiside kursuse lõpus:
Kerlin: "Kursusel osalemine andis kujundamisel täiesti uue suuna. See on see, millega tahaksin igapäevaselt tegeleda. Kursus kursuse järel sain aina enam teadmisi kui lihtne on kujundada ja kui ägedaid asju on võimalik teha suhteliselt kerge vaevaga. Alati oli tunne et on soov uuesti minna ja ei soovinud kordagi puududa. Aile on väga asjalik ja rahulik koolitaja. Motiveerib ja samas annab ka konstruktiivset kriitikat ning sisendab alati et vaja on jälgida oma sisemist soovi aga samas ka hankida inspiratsiooni teistelt."

Ning siia lõppu lisan ühe ülesande, mida kursuslased lahendasid siis, kui Canva programmi kasutamise oskusi juba päris palju oli kogunenud. Andsin ette lähteülesande saavutada sarnane kujundus, mida olin ise kunagi Adobe Illustratoriga kujundanud. Ja nad kõik said suurepäraselt ja omanäoliselt tööga hakkama!

Käisime töölähetuses Mallorcal ning võtsime sellest tööreisist 100%, mis võtta andis. Maa, kus aastas 350 päeva paistab päike, võttis meid vastu vihmasadudega, kuid jõuluhõngulisena. Igal vabal hetkel sõitsime mõnda sihtkohta, et nautida loodusimesid või vanade linnade ja külade kultuuri ning keskkonda.  Kõige pikem sõit oli meil saare teise otsa Formentori neemele, kuhu kohalike jutu järgi suvel pääseda on üsna võimatu. 

Ingerisoome toidufotod, mida kahel nädalavahetusel Tartus Ingeri kohvikus keedeti ja küpsetati, said pildile jäädvustatud, et nad veel selle aasta lõpus koos retseptidega 2023. aasta kalendrisse jõuaksid. Põnev kogemus, kus ingeri perenaised kokkamise käigus jagasid üksteisega oma ingeri vanaemade köögitarkusi ja -kombeid. Ning parajaks toredaks väljakutseks oli keset halli sügist lavastada toidufotosid, nii et nad ka suviselt ja kevadiselt hooajalised välja paistaksid ja kalendrilehe keerajal uuel kuul uut ning üllatavat vastu vaataks.
​
Aitäh kutsujatele - minu jaoks olid kõik need neli päeva väga harivad, kus ma lisaks toidufotograafia praktikale ka meile lähedase soome-ugri kultuuriga palju tuttavamaks sain!