Sain ka sel aastal kutse pildistada Läänemaa restoranide erimenüüd, mis on spetsiaalselt Läänemaa toidunädala jaoks välja mõeldud, mis on tehtud kohalikust toorainest ja on imemaitsvad. Lisan siia postitusse jooksvalt toidufotosid, mida põnevat sel aastal pakutakse.

Käisime Virtsu sadamas ja mõtlesime, et põikame läbi Tuhu rabast, mis ka tee äärde jäi. Oleme seal varemgi mitmeid kordi käinud ja meile ta meeldib, selline hea lühike rada väikeste lastega läbimiseks. Kõik tüüpilised rabataimed nagu porss ja sookail täiesti olemas ning raja kõrval kõikjal rabamuraka lehed ning samblal toored jõhvikad. Kohe raja alguses sain pildile rohutirtsu, kes suurendatuna väga põnevalt kirjuks osutus. Liblikatest nägin tiirutamas ainult siniseid taevastiibasid ning mõne sain pildile ka. Raja lõpetasime traditsiooniliselt piknikuga, mis värskes õhus väga hästi maitses. 

Fotoklubi suvepäevad toimusid seekord Hiiumaal. Samal ajal toimusid ka üle-eestilised avatud talude päevad ning rahvast ja sagimist oli kõikjal palju. Esimene koht, mida külastasime, oli Lavendlitalu.

Peatusime Lille puhkemajas, mille juurest viis rada mereranda. Ootasime kaunis Õngu rannas senikaua, kuni päike silmapiiri taha vajus.

Vanajõe ürgorus saime palaval päeval nautida metsa jahedust, kõndida mööda matkaradu ning imetleda pruuniveelise jõe looklemist.

Ristna kivises rannas püüdsime pildile vahutavaid laineid ja värvilisi kive ning merelinde. Seejärel asusime teele Helterma sadama poole, et asuda koduteele.

Kui ma Saaremaale jõudsin, siis oli Reedal jälle mitu imekaunist ja hiigelsuurt haapsalu salli valmis saanud, mis pildistamist vajasid. Läksime juba tuttavasse pildistamispaika muuli lõppu vana laevavraki juurde ja saime seekord hoopis teist nägu sallifotod kui eelnevatel kordadel.

Ühe suvise juubeli käigus sain pildistada mere ääres ka ühte toredat peret. Kuna päike oli väga ere, siis oli pildistamine päris keeruline, kuid siiski leidsime ka päiksevarjulisi paiku või jätsime pildistamisel valguse selja taha.

Maikuus lõppes mul fotograafiakoolitus algajatele ning seejärel sõitsin kohe ära Assooridele. Andsin õppijatele lubaduse, et kohtume juulis ja teeme praktilise tunni kusagil looduskaunis kohas, et harjutada kaamera seadeid - pikka säri ja makrofotode tegemist. Kuigi pool päeva oli sadanud vihma, saime me kingiks kauni päikeseloojangu tuulisel Põõsaspea neemel. Ning nii nagu ütles loodusfotograaf Remo Savisaar oma koolitusel, et läheb veekogu äärde pildistama vaid siis, kui taevas on ka pilvi, siis saime ka meie just sellised pilved, mis taeva palju põnevamaks muutsid. Suure tuule eest olid kalda varju tulnud luigelapsed, keda luigeema eemalt kiivalt jälgis. Loojuva päikese kullas poseerivad "inetud pardipojad" tegid kaldaäärses vees rahulikult oma toimetusi. Ning neeme varjupoolses küljes olid õitsemist alustanud ilusad kõrged põdrakanepid, kes samuti olid eelnevate kuumade ja kuivade ilmade kiuste endale meelepärase kasvukoha leidnud.

Reedel, 16. juuni õhtul toimus Altmõisa külalistemajas viimaks kauaoodatud raamatuesitlus - autor Külli Leppik, kujundus Erki Rammo, fotod - kümme Haapsalu Fotoklubi fotograafi. Raamat sai nimeks "Unenäolised hetked väikese Eesti läänerannikul".  Olime kaks aastat olnud selles protsessis, muudkui pildistades juurde fotosid, mida kunstniku fantaasia ette kujutas ning viimaks, kui ka head toetajad ja sponsorid leitud, jõudis raamat ka maikuus trükikotta ning suve hakul raamatupoodidesse.

Raamatuesitluse jäädvustas fotodena Lääne Elu ajakirjanik Malle-Liisa Raigla. Rohkem pilte ja väikest nupukest saab näha Lääne Elu online väljaandes.

Külli Leppiku fotoraamatus "Unenäolised hetked väikese Eesti läänerannikul" ei ole kirjas taime- ja linnuliikide ega randade nimesid, kuid kõik liblikad, lilled, lapsed ja valgus läbi nelja aastaaja on pildistatud Lääne-Eesti randades ja niitudel. Liblikad lendavad raamatu piltidel ka talvel ja hoolikas vaataja leiab kevadet ka sügises ja talves, sest raamat on üks suur unenägu - unenägu Läänemaast ning unenäos võib kõike juhtuda.

Katkend raamatust:
Läänemaa....
Õhuline, kerge, helge tunne saadab meid siin.
Maast lahti, aga jalgupidi vees.
Merevees. Aga pilved laeks.
Kandume kõrgustesse, kandume kaugustesse.
Ja samas oleme nii lähedal.
Lähedal maale, lähedal merele, lähedal iseendale.
See lähedus on nii hea. Nii turvaline.
Pelgupaik, mis ei unune.
/Külli Leppik/

Kui tunned, et vajaksid just sellist raamatut, et kinkida seda oma sõpradele kaugemalt või lähedalt või neile, kelle juured või hing on Läänemaal, siis veel on saada piiratud koguses fotoraamatuid. Raamatu hind 15 EUR. Kirjuta mulle messengeris ja lepime kokku, kuidas raamatud kätte saada.

Katkend raamatust:
Läänerannikul peatuvad rändlinnud.
Peatume meiegi.
Siinne valgus on eriline. See meid vist esmalt võluski.
Nüüd oleme siin vanad tuttavad.
Ahmime endasse hetki ja muljeid.
Igal aastal on need omamoodi, aga ikka veidi unenäolised. Ei teagi miks.
See võlumaailm, mis ümberringi, kütkestab igaüht, kes seda näeb ja tajub.
Tulge selle maailma külalisteks ja veenduge ise!
/Külli Leppik/

Selles raamatus leidub kolmandiku jagu ka minu loodusfotosid ja -lavastusi laste, lammaste ja Altmõisa detailidega kokku sulatatuna teiste fotograafide piltidega, nii et vahel on endalgi raske aru saada, millised fotod on üheks looks kokku võlunud raamatu autor Külli Leppik ja kujundaja Erki Rammo. 

Sel aastal on mul suur ja ümmargune tähtpäev tulekul - augustis täitub 30 aastat kutsehariduses!
Aitäh, armas HKHK, heade tänusõnade ning imeilusate lillede ja suurepärase kingituse eest! SUUR AITÄH!
Vaasi autor Liisu Arro.

Anželika, kes sel suvel korraldab toitlustust Beguta taimetoidukohvikus, kutsus mind pildistama kohviku uusi roogasid. Mõnus valgus, hubane keskkond ja fotodele lisandiks õisi ja lehti majanurgast peenrast ning nii need fotod sündisidki.

Täpsemalt saab lugeda ja vaadata pilte minu reisiblogist, mida ma Assooridel tegin ja mida ma nägin. Ailereisiblogi